Gerda tagasiside

Gerdaga kohtusime 5 korda, et kaardistada tema potentsiaali avaldumise võimalusi ning läbi näha mustreid, mis valitsevad ta töökohal. Gerda soovis oma edasisi tööalaseid valikuid teha teadlikult ja tegeleda edaspidi sellega, mis päriselt paneb ta silmad särama.

1. Kuidas jäid rahule holistilise karjäärinõustamise/tööteraapiaga?

Jäin karjäärinõustamisega väga rahule ja see on olnud viimase aja üks parimaid otsuseid ja kogemusi, mis ma enda jaoks teinud olen.

Nõustamise käigus sain lasta lahti teemadest, mida ma isegi ei teadnud, et endaga alateadlikult kaasas kannan ja samuti avas silmad enda sisemise potentsiaali osas. Eriti hindan seda, et nõustamise õhkkond oli nii mõnus ja vaba, kus ma sain olla täielikult mina ise.

Kui ma tavaliselt väga kergelt inimesi ei usalda ja valin hoolikalt oma sõnu (olen ettevaatlik, nagu ka nõustamiselt välja tuli), siis kohtumisel ei tekkinud sekundikski mõtet, et kas ma peaksin mingeid mõtteid-tundeid jagama või mitte, sest tundsin ennast nii turvaliselt. Ausalt öeldes jääb sõnadest puudu, millise tähendusega kogu sessioon minu jaoks oli ja mul on tõesti siiralt hea meel, et just Sinuga sellega teekonna ette võtsin. Aitäh veelkord!

2. Mis harjutus(ed) kõige enam meeldisid? Millest oli kõige rohkem kasu?

Kõige rohkem vaimustusin Human Designist ja see läks kuidagi eriti hinge. Oli väga palju äratundmisrõõmu ja ka uusi taipamisi. Kõik harjutused olid tegelikult väga head ja neist igaüks täitis oma rolli.

Ikigai puhul tundsin kohe, et see pani mingid energiad liikuma, kui olin enda jaoks olulised teemad lahti mõtestanud.

Huvitavad olid ka need harjutused, kus maas kaardikeste peal liikusin ja erinevaid tundeid tundsin. Tundub täiesti uskumatu, kuidas selline asi töötab, aga taaskord tundsin enda peal kohe muutust. Sain mingist raskustundest vabaneda ja samas võtta ka enda puuduolevad tükid tagasi, mis olen vahepeal ära kaotanud.

3. Mida oleks võinud teha teistmoodi? Millest tundsid veel puudust?

Ei muudaks midagi. Kui siis ainult mõtlen, et oleksin võinud võtta 5 sessiooni asemel 7, sest see aeg sai nii ootamatult kiirelt läbi… aga küll jõuab veel, kui selleks on aeg. 🙂

4. Kui Sulle sobib, siis palun kirjuta siia tagasiside/kommentaar, mida saaksin kasutada oma kodulehel ja sotsiaalmeedias, et inpireerida ka teisi teadlikult oma karjääri looma

Tänapäeva kiires elutempos on nii lihtne ennast ja enda sisemist sära ära kaotada. Aitäh, et aitasid enda täit potentsiaali avastada ja pakkusid niivõrd turvalist keskkonda, kus ma sain olla mina ise. Väga meeldisid ka nõustamise käigus läbiviidud harjutused, mis viisid kogemuse täiesti teisele tasemele.

Aitäh, Gerda ja tuult tiibadesse!

/by

Süsteemne vaade organisatsioonile 2 osa- MUSTRID

Üks on see, kes töö juures kogu aeg kõik ise ära teeb.

Teine on see, kes satub alatihti teistega konflikti.

Kolmas on justkui juhi lemmik ning juht alati kuulab teda.

Neljas ei suuda ega taha delegeerida.

Viies põleb oma töö armastuses aina läbi.

Süsteemsest vaatest organisatsioonis kirjutasin 1 osas: https://www.sammedasi.ee/susteemne-vaade-organisatsioonile

Selles artiklik keskendume rohkem mustritele, mis esinevad süsteemides. Allpool on toodud kuus põhilist mustrit, mida oma töötajate puhul on hea teada ja arvesse võtta. Tegu on universaalsete mustritega, mida iga inimene võib endas kanda. Samu mustreid võib ära tunda ka meeskondades  ja organisatsioonides. Head tutvumist!

Töötajate mustrid, mida iga juht võiks teada:

  1. SAMASTUMINE- samastumise muster tekib kohtades, kus midagi on välja jäetud. Samastuda saab mingi grupiga, tööga, kogukonnaga, aga ka mõne isikuga. Organisatsioone mõjutab samastumine näiteks muutuste teel, kus osad töötajad ei tule muutusega kaasa. Kui töötaja on näiteks samastunud oma tööga, mis annab talle identiteedi, siis ei ole ta valmis kergekäeliselt muutusi vastu võtma. Ühelt poolt oma tööga samastunud töötajad on organisatsioonidele mingil ajaperioodil väga lojaalsed ja kasulikud töötajad, kuid kui on vaja läbi viia suurem muutus või transfromatsioon, siis samastunud töötajad võivad hakata seda takistama. Juhid peavad muutuste teel meeles pidama, et vastupanu tuleb siis, kui inimene proovib midagi kaitsta. Mis on see, mida sinu töötaja proovib kaitsta?

Üheks lahenduseks on kõikide arvamuste kaasamine ja nähtavale toomine.

Ka nende töötajate arvamused, kes millegi pärast on vastumeelsed muutuste ees. 

2. KOLMNURGASTAMINE- Töötaja puhul on oluline teada, et tulles oma peresüsteemidest on enamus töötajad olnud mõnes kolmnurgas oma perekonnas. Sellisel juhul ei ole töötaja saanud avada oma täit potentsiaali ning ka töö juures ei pruugi ta oma potentsiaali rakendada või lõpuni saavutada. Kolmnurgad kerged tekkima meeskondades, nt päästja-agressor-ohver kolmnurk (Karpmanni kolmnurk); kolmnurgastatud võivad olla ka juhid ja osakonnad. Kolmnurgastamine võib ka ettevõtte kasuks toimida, kuid teatud probleemide puhul on seda hea teadvustada ja märgata.

3. VANEMLIKUSTAMINE- siinkohal on tegu teatud tüüpi töötajatega või ka juhiga, kes oma peresüsteemis on pidanud võtma vastutuse, mis ei kuulu talle. Töö kontekstis avaldub see selliselt, et need inimesed võtavad enda peale väga palju vastutust, neil on keeruline delegeerida ja usaldada, neil on tunne, et nemad teavad kõige paremini ning nad omavad väga tugevaid vaateid. Sellisel kujul “lapsevanemaks olemine” oma tiimile või töötajatele võib kaasa tuua rohkem kahju, kui kasu. 

4. ANDMISE JA VÕTMISE TASAKAAL- selles mustris elab läbipõlemise sündroom. Selle mustri järgi võtab töötaja endale teiste ülesandeid täita, need inimesed on hard-workers ega loobu kergelt. Kui inimene ise ei ole sellest mustrist teadlik, siis ta ei saa aru, millal on vaja kehal pausi ja puhkust. Töötajana on selline inimene ettevõttele justkui “õnnistuseks”, kuid kui toimub läbipõlemine, siis see toob ettevõttele kahju. Selle mustriga saab edukalt töötada, kui seda endale teadvustada või oma töötaja juures märgata. 

5. POLAARUSUSED- kas sinu ettevõttes on mingi osa väga kiidetud ja mingid omadused/tegevused välja jäetud? Polaarsused tekivad alati siis, kui üks polaarsus on alla surutud. Sellega võivad kaasa minna ka töötajad ja juhid. Kui ettevõttes toimuvad mingit laadi vastandumised, siis on väga oluline polaarsused ehk erinevate osade/arvamuste välja toomine ja nende tunnistamine. 

Näiteks on ettevõttel probleem, et töötajad tunnevad, et nad ei tohi eksida või varjavad eksimusi. Sellised ettevõtted on tihti väga tulemustele orienteeritud. Kiidetakse häid sooritusi, perfektset tulemust ja kõikidele küsimustele vastuste teadmist. Eksimustest ei räägita või seda osa halvustatakse. Lahenduseks on nähtavale tuua mõlemad polaarsused ning eksimise võimalus integreerida oma ettevõtte süsteemi. Peale seda laheneb ka töötajate vastandumine nendes teemades.

6. TOPELT SIDEMED- see on muster, kus organisatsioonis ühel ajahetkel toimub kaks vastandliku soovi-eesmärki. Näiteks soovib organisatsioon või meeskond muuta midagi, et saavutada teistsuguseid tulemusi. Muutustega minnakse teele ning üks hetk toimub seisaks või tagasi tõmbumine. Ühelt poolt on sõnum “muutume” ja teiselt poolt sõnum “ärme muutu”. Ei üht ega teistpidi ei saavutata head tulemust ja tekib palju segadust. Mis on see eesmärk või soov, mida tegelikult tahetakse täita?

Muutuste teel saabub kõige raskem hetk, mida lähemale muutus ise saabub. Tekib hirm ja alateadlik soov minna tagasi turvalisse tsooni. Oluline on liikuda usaldusse, et miskit vana peab maha jätma, et saaks tulla uus.

Küsimused ettevõttele: Kas meil on ruumi muutuseks? Loovuseks?

Kas meil on ruumi lahtilaskmiseks? Mis on see vana, mida oleme valmis maha jätma?

Uut luua pole võimalik, kui ei pane punkti vanale.

 

Juhina, tundes oma organisatsiooni ja töötajate mustreid, saab sekkumisi läbi viia õigete kohtade pealt. Enamus inimesi ja ettevõtteid ei ole teadlikud oma mustritest- see, kuidas süsteemi erinevad osad omavahel suhestuvad. Läbi mustrite märkamise saab neid hakata muutma, et saavutada teistsuguseid tulemusi nii meeskonnas kui organisatsioonis tervikuna. 

 

Artikli autor: 

Natalja Prümmel

Süsteemne coach, konstellöör ja koolitaja

Lähenev töötuba 14.12.2024 “Sinu äri varjatud mustrid. Kuidas luua rohkem kliente, nähtavust ja raha.”

 

/by

Süsteemne vaade organisatsioonile 1 osa

Igat organisatsiooni saab vaadata, kui eraldiseisvat süsteemi- olgu organisatsioon kas väike või suur. Süsteem tähendab seda, et seespool on midagi erinevat, kui väljaspool. Süsteem koosneb erinevatest liikmetest ja mustritest nende liikmete vahel. Organisatsiooni süsteemi kuuluvad näiteks omanikud, juhatus, töötajad, tooted ja teenused, mida pakutakse, mõnikord on ka kliendid organisatsiooni osa. Igas organisatsioonis on ka subsüsteemid ehk alasüsteemid, nt osakonnad ja meeskonnad. 

Organisatsiooni süsteem tervikuna käitub erinevalt, kui üksikliige, ka siis, kui tegu on väikese ettevõttega, kus on liikmeid vähe. Piltlikult öeldes on organisatsioon justkui eraldiseisev isik, kes käitub ja mõtleb omamoodi.

Süsteemne vaade organisatsioonile aitab aru saada, kuidas erinevad alasüsteemid ja süsteemi liikmed omavahel suhestuvad ja suhtlevad.

Süsteemselt saab vaadata nii organisatsiooni, kui ka ühiskonda, sõpruskonda, perekonda jt. Kõik inimesed kuuluvad kuhugi süsteemi ning need süsteemid omakorda mõjutavad üksteist.

Erinevate süsteemide mõju organisatsiooni sees

Kas sa oled ettevõte juhina või töötajana tundnud, et  isegi, kui ettevõttel on selged eesmärgid ja visioon, siis indiviidide või meeskondade tasandil pole millegipärast nii lihtne neid eesmärke ja visioone kas omaks võtta või toimuvad mingid sündmused, mis takistavad päriselt eesmärkidele keskenduda?

Suuremate organisatsioonide puhul on oluline märkida, et erinevad osakonnad ja meeskonnad mõjutavad teineteist isegi, kui seda ei märgata. Iga osakond ja meeskond on omaette süsteem. Probleem meeskonnas mõjutab nii kogu süsteemi tervikut kui ka võib olla sümptomaatiline peegeldus ülevalpool olevatest mustritest, mis ei toimi ja kanduvad mööda struktuuri alla poole.

Samuti juhtub tihti organisatsioonides, et osasid süsteemi liikmeid vähendatakse või ei tähtsustata nende rolli kogu süsteemis. Kui osa süsteemist on rahulolematu, siis ei saa samuti süsteem ehk organisatsioon tervikuna hästi toimida.

Seepärast on oluline aru saada, kus on süsteemis probleem? See annab ajalist kokkuhoidu ning lahendusi, mis toimivad. Kui jääda tegelema kohtadega, mis on süsteemis juba tagajärg (mida tihti ka tehakse), siis lahendust ei tule või on lahendus lühiajaline.

Töötajate mõju organisatsioonile

Iga inimene on seotud pere, kultuuri, ühiskonna ja muude süsteemidega väljaspool tööd. Me ei näe töötajate süsteeme, mis nendega kaasas käivad. Ja see, mis ei ole ettevõte/juhi jaoks nähtav, omab suurt mõju ka konkreetses töökeskkonna. 

Organisatsioonid on harjunud värbama tööle teatud oskusi ja isiksuse omadusi, kuid arvestama peab ka sellega, et koos uue töötajaga tuleb töökeskkonda kaasa ka suur osa töötajast, mis ei pruugi olla otseselt nähtav. Töötaja toob tööle kaasa oma alateadlikud mustrid, süsteemidesse kuulumised ja neid rolle, mida ta on harjunud täitma erinevates süsteemides. 

Probleemid töökeskkonnas algavad siis, kui see nähtamatu osa töötajast hakkab “pead tõstma”. Just siis, paljud juhid satuvad hätta ega oska töötajat toetada ega toimivaid lahendusi välja pakkuda. Mida paremini on juht teadlik oma töötajate mustritest, seda sujuvam on koostöö meeskonnas ja ka kogu organisatsioonis.

Hea uudis on see, ettevõte ja sealsed juhid ei pea teadma kõikide oma töötajate taustsüsteemide infot, et edukalt toimida. Organisatsiooni enda mustrid peavad nii hästi toimima, et töötajad saavad aru, mis on nende panus ning kas tingimused ja väärtused on ettevõttega, kuhu nad tööle tulevad, kooskõlas. Muutusi saab läbi viia ka organisatsiooni süsteemide tasandil ja selleks peab aru saama organisatsiooni enda mustritest. 

Küll aga kui sa oled meeskonna juht ja soovid näpunäiteid oma töötajate võimalikest mustritest, siis seda ma jagan artikli teises osas.

Lähenev üritust: “Sinu äri varjatud mustrid. Kuidas luua rohkem kliente, nähtavust ja raha.”

 

 

/by

Kui sa midagi väga tahad (kogemuslood)

Meile õpetatakse, et kui sa midagi väga soovid, siis kujuta ette seda, kümble selles tundes ja siis see sinu juurde jõuabki. Sellist lähenemist nimetatakse manifesteerimiseks ja visualiseerimiseks ning seda saab rakendada kõikides eluvaldkondades. Mis aga tihti juhtub, et inimene on kõikide meeltega millegis, mida ta väga soovid, aga soovitu ei jõua temani. Või võimalus hoopis eemaldub inimesest. Miks see nii aga on?

Antud “tehnika” puhul on mitu tähelepanekut, mida inimesed ei märka või ei teadvusta.

  • kui sa midagi väga soovid, siis märka, kas sa teed seda puudustundest (mul ei ole seda ja kui nüüd selle saan, siis olen väga õnnelik) või on see su loomulik olek, et sa tead, et üks hetk see sinuni jõuab. Mida suurem on puudustunne, seda suurema tõenäosusega su soov sinust hoopis eemaldub.
  • visualiseerimisel ja soovimisel on oluline vahet teha, kas see on su ego soov (natukene läheb kokku eelmise punktiga) või puhas soov. Seda saad testida niimodi, et kui sa tunned oma soovi lõpuni- nt tahan sellist töökohta, siis kas see soovi tähtsus väheneb sinu jaoks või kaob üldse ära, kui oled kogenud ja teadvustanud, et see on sul juba olemas. Kui see väheneb või kaob, siis oli see ego soov ja siinkohal saab tekkida sinusse puhas soov. Puhas soov on midagi, mida sa lihtsalt tead, et soovid, aga pole vahet millal ja kas see üldse juhtub.
  • lahti laskmine ja tähtuse maha võtmine antud soovil- see on mu lemmikpunkt, sest enamus suured asjad, mis mu elus on juhtunud on toimunud just siis, kui olen täiesti lahti lasknud, et vahet pole, see võimalus ei peagi minuni jõudma, ma ei peagi seda saama, oleks tore kui see tuleks, aga surve ja tähtsus on nulli lähedane.
  • vastupanu dünaamika- mida rohkem paned survet soovitule, seda väiksema tõenäosusega see sinuni jõuab. Kui suudad survet vähendad või viia miinumumini ootust, et see peab niimodi juhtuma, seda suurema tõenäosusega asjad juhtuvad.
  • kontrolli mehhanism- meie meel soovib, et asjad juhtuksid meiega kindlal ajal ja kindlas järjekorras. Me ei märka muid võimalusi enda ümber, vaid oleme ise ennast nö kinni pannud, et ainult see variant toob mulle leevenduse, teeb õnnelikuks, on ainuõige. Kohe, kui märkad ennast selliselt tundmast, siis oled sa kinni oma egos ega ole kontaktis oma suurema potentsiaaliga.

Kogemuslood:

  • kliendid, kes jõuavad mõtetes ja soovides oma ideaalse töökohani, isegi kandideerivad sinna ja siis avastavad, et ei saagi seda töökohta, kuigi see on “see õige” tundunud. Taustal on tihti suur rahulolematus olemasoleva töökohaga ning sellisel viisil endale uut kohta “luues” ei pruugi tulemust tulla. Olemasolevas töökohas on omad põhjused, miks see inimese elus on ja kui neid läbi ei nähta, siis kiire “plaaster” uue/ideaalse töökoha puhul ei suuda väljendada inimese tööalast potentsiaali- need asjad lihtsalt ei juhtu, sest sisimas peab inimene veel midagi õppima.
  • on mitmeid lugusid klientidest, kes kirjeldasid oma unistuste tööpäeva, kogesid neid tundeid, mida selline potentsiaali väljendus nendesse tooks ning panid piltlikult  öeldes (või otseselt) soovid laua sahtlisse ning siis mingi aeg hiljem avastanud, et nad elavadki täpselt sellist tööelu nagu nad kirjeldasid. Ise nad ütlevad, et nad ei keskendunud mentaalsetelt sammudele, kuidas see hakkab juhtuma ja elu seadis asjad ise paika.
  • minu mitu tööalast pööret ja väljakutset on tulnud just niimodi, et ma olen endast märku andnud, nt kandideerinud, kuid sisimas isegi koheselt loobunud ja mõelnud, kas mul üldse seda vaja on ja ka ilma selle võimaluseta on hea olla. Minu tekitatud pinge soovitule oli olematu ja see on alati tõmmanud võimalused ise minuni.
  • Minu esimene kõrgharidus EBS-is sai alguse samuti selliselt, et ma peaaegu ei soovinud minna sisseastumisvestlusele, sest olin kindel, et mul pole sellist raha, et sinna kooli sisse astuda (olin mõtetes lahti lasknud sellest soovist), kuid ikkagi läksin ja paari nädalaga asjad laabusid nii, et tekkis raha läbi uue töökoha ja sain ka kool sisse.
  • oma abikaasaga tutvusin samuti niimodi, et olin lahti lasknud kindla plaani, millal ja kus võiksin kellegiga tutvuda ning väga lühikese aja jooksul see tutvus tuligi.
  • enamus koolitused ja koostööd klientidega on mul sellises energias loodud, et ma soovin seda teha, sest väga naudin, aga mitte midagi ei juhtu ka, kui ma ei saaks seda teha. See on mulle olnud täielik lahtilaskmise õppetund, et mida rohkem ma lasen lahti soovist teha midagi, mida ma väga teha tahan, seda kergemine kõik asjad juhtuvad ja võimalused ise leiavad minu.

Minu kogemuste taustal on alati olnud kindel sisemine teadmine, et need asjad juhtuvad mingil viisil, aga ma lasen kontrollist lahti, et kuidas ja mis täpselt. Oluline on see tunne, mida sa soovid kogeda, mitte kogemus ise.

Ja kuigi ma väga armastan oma nõustaja, suunaja ja koolitaja rolli, siis ka see on lihtsalt üks roll ja ma ei jää sellesse liigselt kinni. See annab mulle võimalusi luua veel suurema potentsiaaliga, näha midagi, mida varem pole näinud ja leida uusi viise, kuidas asju teha.

Kui soovid tööalast muutust, head lähisuhet, kirgast elu, siis pelgalt selle ettekujutamisest ei piisa. Selleks, et sinna jõuda hakavad avanema sinus kihid, mida pead puhastama, et jõuda teistsugusesse kohta, kus sa siiani oled olnud. See ei ole alati mugav, see ei ole alati meeldiv. Aga lahti laskmise praktiseerimine ja lubamine olla kõigel nii nagu on praegu, aitab sind palju edasi. Ja taustal see teadmine, mis on sinu puhas hinge soov ja et see kindlasti on juba kuskil dimensioonis olemas, lihtsalt füüsilises maailmas peavad asjad ümber korrastuma ja see võtab aega 🙂

Luba endal kogeda puhtaid soove, kuid ära jää oma meeltesse kinni, kuidas täpselt need peavad juhtuma!

 

/by

Kas sina tohtisid minna isa juurde?

Paljud töö ja eneseteostuse küsimustes pöördujad otsivad oma ellu selgus, potentsiaali kasutamist, tööga rahulolu ja tunnet, et nad liiguvad elus edasi iseendana.

Need on sügavad soovid, millele tihti on võimatu panna näpu peale, et vot seda pean tegema, siis saangi seda tunda. Kuna kasutan oma karjäärinõustaja töös süsteemset coachingu elemente, siis süsteemne vaade aitab päris kiiresti näha põhjusi, miks selgust, potentsiaali, tööga rahulolu ja elus edasiliikumist pole veel suudetud oma ellu tuua.

Tihti me otsime vastuseid mitte üldse sealt, kus nad võiksid tulla. Ei pea alati midagi tegema, vaid mõnikord peab midagi nägema. Süsteemne coaching aitab näha ennast osana süsteemist- kas oma päritolu perekonna või töö süsteemist.

Mida ma olen siis näinud klientide lugude põhjal?

ISAL on väga oluline roll tööalases eneseteostuses. See on nii eranditult nii meeste kui naiste puhul. Mida nõrgen on kontakt isaga, seda rohkem on segadust töö küsimustes isegi, kui pealtnäha karjäär on edukas ja teenistus hea. Nõrga kontakti puhul isaga võivad esineda:

  • ületöötamine ja suutmatus öelda “ei”
  • alateadlik tõestamise vajadus
  • pidev enda võrdlemine teistega (ka tööalaste saavutuste puhul)
  • tunnet, et miskit kuskil on veel tähenduslikumat, aga ma ei tea, mis see on
  • suutmatus järgida oma sisemist kutset karjääri loomisel (justkui takistus oleks ees, ei saa liikuma)
  • ei tea üldse, mida tööalaselt teha tahaks, milles olen hea, mis on minu kutsumus
  • projektsioonid ja ootused oma juhile on kõrgendatud (alateadlik sassi minek isa ja juhi vahel- seda juhtub ka suhetes)

Iga laps sünnib siia ilma emast ja isast. Esimestel eluaastatel on laps tihedalt seotud ema energiaväljaga ning õige arengutee puhul hakkab laps üks hetk liikuma ema juurest isa juurde (arengulised etapid on 3, 7 ja 10 aasta paiku). Paljude puhul on aga jäänud see liikumine toimumata ja seda mitmel põhjusel:

  • isa oli töö tõttu pidevalt eemal ega osalenud tihedalt pereelus
  • ema ja isa pidevalt tülitsesid (mis juhtub tihti paarissuhetes peale laste sündi)
  • isa ei osanud tundeid ja empaatiat välja näidata ega lapsega kontakti luua (sest ka temal endal ei olnud empaatilist isa, kelle juurde liikuda)
  • isa oli alkohoolik või vägivaldne
  • kasvatusmeetmed olid teised (autoritaarsed)
  • isa jättis ema maha ja oli ema silmis “halb”
  • ja palju teisi põhjuseid, miks isad ei saanud päriselt olla laste jaoks kohal, kui lapsed pidid hakkama emast eralduma

See on see koht, kus meie aju on hakanud looma lugusid oma isast. Tihti on need lood läbi lapse ema silmade. Ja need lood aastatega kinnistuvad, väga sügavale. Kas isa saab usaldada? Kas isa on mulle toeks? Kas ma päriselt tohin isa armastada, kui ta käitus minu emaga halvasti? Kas ema lubab?

See, kas ema lubab isa armastada, on võtme tähtsusega. Ema võib sõnades öelda, et “jah”, kuid südames tunda midagi muud. Ja siis tunneb ka laps (isegi kui ta on juba täiskasvanud) ema “ei”-d.

Ma olen näinud nii palju sisemist igatsus isa järgi. Eriti tugevalt olen ma näinud seda just naiste puhul, kelle isad pole olnud just eeskujulikud ega toetavad, kuid sisemine igatsus isa järgi on olnud nii suur. Ja kogu oma potentsiaali kasutamine siin elus on võimalik siis ja ainult siis, kui suudame oma elu vastu võtta. Elu aga võtame vastu ainult läbi ema ja isa vastuvõtmise.

Nii, et kui ka sina tunned tihti, et oled tööelulisel ristteel, ei oska leida oma potentsiaali ja karjäärialast kohta oma elus, siis vaata enda selja taha ja uuri, kas sina tohtisid minna oma isa juurde? Kas sina tohid praegu oma isa armastada? Ja kui sul on oma isale etteheiteid, siis ku palju nendest on ema valu, mida sa lojaalsusest kannad?

Leia ülesse enda sees see väike tüdruk/poiss, kes igatseb oma isa ja luba seda igatsust endal tunda. Kui hakkad tasapisi lubama oma isa endasse võtta, siis toimub sinus iseeneseslik tervenemise protsess, läbi mille võtad sa vastu ka oma elu, oma potentsiaali ja andeid. See võiks sinu elus väljenduda üks hetk selguse ja taipamistega, mida järgmiseks teha ning kuhu minna 🙂

Individuaalne konstellatsiooni saab sind aidata lähemale oma eneseteostusele: https://www.sammedasi.ee/teraapiaminutid/

Loe lähemalt “Konstellatsioon karjäärinõustamises”: https://www.sammedasi.ee/konstellatsioon-karjaarinoustamises/

 

 

 

 

/by

Kuidas naisena leida endas ettevõtja vägi?

Järjest rohkem naisi liigub ettevõtluse suuna peale ehk alustavad oma äriga. Igal naisel on selleks omad põhjused ja eesmärgid, miks nad soovivad ettevõtluse maastikul kanda kinnitada. Oma karjääri coachi töös olen näinud palju erinevaid põhjusi, kuid üks on naistel sarnane- enamik naisi suhtuvad ettevõtlusesse hoopis teistmoodi, kui seda teevad mehed.

Naiste põhjused ettevõtjaks hakkamisel on näiteks laste kõrvalt millegi põnevaga tegelemine, aga mis tooks ka raha sisse; oma oskuste pakkumine tööturul vabakutselisena; soov luua paremat töö ja pereelu tasakaalu ja sellest lähtuvalt ettevõtja rolli valimine; loovisikute soov oma loomingut jagada läbi oma ettevõtte jms.

Enamike naistega, keda olen ettevõtluse suunal nõustanud on alati tähtsal kohal iseenda (sügavam) eneseteostus ning tasakaal töö ja pereelu vahel. Mehed seevastu on rohkem orienteeritud tulemustele äris, koostöö suhetele välismaailmaga ja sooviga teenida raha.

Maskuliinses ühiskonnas naisettevõtjaks

Meie ühiskond on siiski praegu veel maskuliinne ehk orienteeritud tulemustele, kasumile, eesmärkidele ja väga sihipärasele liikumisele. Seda on ka väga paljud palgatöökohad. On naisi, kellele selline äri tegemise viis sobib, kuid naine oma loomuselt on hoopis teistsugune ja ma usun, et naised peavadki tegema äri teistmoodi, kui seda teevad mehed.

Kuidas seda aga teha meie ühiskonnas?

On rida omadusi, mida naised endas kannavad loomuomaselt ning mis võiksid naist toetada ka ettevõtluses. Need on inuitiivsus, sügavus, väga hea (aja)planeerimine ja fookuse seadmine, pehmus ja jõulisus ühel ajal, empaatia, voolamine, tsüklilisus, mängulisus, oskus lihtsalt olla ja nautida.

Mina olen ettevõtja olnud 15+ aastat kolme ettevõttega. Olen läbi kogenud ka erinevaid ettevõtluse viise- FIE, MTÜ, OÜ. Mulle ei ole kunagi meeldinud jäigad eesmärgid ja iga hinna eest sihikindel nende saavutmine. Olen lähenenud oma ettevõtete juhtimisele pigem inuitiivselt ning otsustanud hetkeolukorrast, mis on järgmine vajalik samm. Aastatega olen aga õppinud ekstra kasutama naiseliku potentsiaali ettevõtluses.

Naistel on võimekus tajuda õiget suunda oma ettevõttele. Inuitiivsust ehk kõhutunnet ei saa alati loogiliselt lahti seletada, kuid see võib olla kiirem viis edasi liikumiseks ning ka rahulolu tunde saavutmiseks. Naised on ka tihti paremad probleemi lahendajad ning tajuvad oma koostööparnereid ja kleinte rohkem sügavuti. Sellest lähtuvalt saab luua tooteid, teenuseid ja koostööpakkumisi selliselt, et nad loovad tõelist väärtust ka vastaspoolele.

Kuna naiste suur roll on tihti ka kodus ja emaroll on üks suurimaid naiste eludes, mis mõjutab, siis ajaplaneerimine ja fookuse seadmine on naistel sisse kodeeritud. Naised võivad korraga hakkama saada väga paljude asjadega, samal ajal oskavad nad fookust seada õigesse kohta. Väga paljud naised saavad inspiratsiooni sellest, et teostada ennast pere kõrvalt, samal ajal nii, et kõik osapooled on õnnelikud (naine ise, pere ja eneseteostus/töö).

Naine on loomuomaselt loodud ka nautima ja puhkama. Kui naine läheb vastuollu selle osaga endast, siis ta põletab ennast maskuliinses ühiskonnas läbi. Puhkamise aspekt on looduse poolt naisesse kodeeritud juba igakuiselt, kui menstruatsiooni tüskli lõpus/alguses vajab naine eraldumist ja omaette olemist. Ühiskond meile seda justkui ei võimalda, kuid naine oma ettevõtluses saab endale seda lubada. See on see aeg, kus naine reflekteerib ja laeb ennast, et uue tüskliga minna tegudele, mis päriselt tulemusi toovad. Sellel ajal on naises olemas erakordselt sügav teadlikkus ja taipamised, mida kiirustavas ühiskonnas kinni ei püüa, kui ei anna endale võimalust eemalduda ja lihtsalt “olla”.

Naine ettevõtluses on intuitiivsem, voolavam ja sügavam. Paljud naised soovivad tegeleda ettevõtlusega just eneseteostuse vaatest. Minu paljud kliendid on teinud kannapöörde oma tööelus ning liikunud coachideks, kogemusnõustajateks, juhtideks, loovtöö tegijateks (disainerid, kujundajad), lastega seotud ja sotsiaalse suunitlusega valdkondadesse. On ka naisi, kes naudivad ettevõtlust ettevõtluse pärast, sest oma ettevõte juhtimine on justkui elustiil ning avab iseenda tundmise teel täiesti uued uksed.

Naise ettevõtja vägi on peidus tema esiemades

Kuidas on sinu ema ja vanaemad suhtunud töö tegemisse? Kas nad on armastanud oma tööd või teinud rasked tööd, sest muud valikut polnud? Kuidas nad on suhtunud oma naiselikusesse?

Need on olulised küsimused, mida võiks iga naine enda käest küsida, kui ta soovib ettevõtjana kasutada just oma naiselike loomuomaseid osasid. Kui sul on vedanud, siis su ema või vanaemad on armastanud oma tööd- siis on see sinu jaoks ressurss ka ettevõtjana. Vastasel juhul on oluline vastu võtta teadmine, et sinu naisliini pidi ei ole naised saanud teha tööna seda meelepärast, millest unistati, aga kindlasti on sinu naisliinil olemas lood ja kogemused, kus kasutati oma naiselikkust. Need on samuti olulised lood, läbi mille hakata ühendust võtma oma naiselikkusega.

Minu suguvõsa naised on armastanud oma tööd, mida nad on teinud. Mu emal on olnud võimalus isegi olla ettevõtja, kuid ta pole seda kunagi olnud, sest palgatöö on tundunud “turvalisem”. See turvalisuse uskumus on olnud üks minu takistuskividest, millega olen pidanud enda elustiiliärides tegelema.

Meie ajaloos ei olegi väga palju naisettevõtjaid ning naised on pigem teinud rasked tööd. Alles nüüd on ühiskonnas see aeg, kus naistel on võrdväärne võimalus ettevõtlusmaastikul nagu meestelgi (vähemalt Eestis/Euroopas). Samas ma tungivalt usun, et naised ei pea tegema äri samamoodi nagu mehed. Naiste puhul mulle meeldib nimetada seda elustiiliäriks, sest see hõlmab midagi väga palju suuremat, kui oma ettevõte juhtimist/omamist. See on iseenda vastuvõtmine isiksuse ja naise tasandil, erinevate rollide sümbioos naise igapäevaelus, eneseteostus, mis tuleb sügavalt südamest ning soov jätta oma jälg maailmas- teha midagi tähenduslikku.

Mida rohkem sa õpid tundma oma naiselikku poolt ja õpid nägema, et sa tegutsed emotsionaalselt ja füüsiliselt teistmoodi, kui seda teevad mehed, siis saad sa hakata kasutama oma naiselikkust tugevuse ja väena.

Vaata lähemalt tulevast Mastermind gruppi “Holistiline ettevõtlus Naistele”, mis aitab naistel luua oma elustiiliäri maskuliinses ühiskonnas, aga naiselikust väest: https://www.sammedasi.ee/mastermind-holistiline-ettevotlus-naistele/

Artikli autor: Natalja Prümmel, arengu- ja karjääri coach/süsteemne terapeut

/by

Mis vahe on karjääri coachingul ja tööteraapial?

Oled sa mõelnud, et peaks äkki otsima ühe coachi, kes aitaks edasisi samme paika panna? Coachi, kes aitaks uitavad mõtted ja tunded rohkem lahti harutada ning peegeldada, mis oleks see õige teeots?

Aga oled sa ka mõelnud, et kui oled tööalastes situatsioonides justkui “kinni” ega oska ise lahendusi leida, siis tööteraapia võiks toetada? Tööpsühholoogid aitavad järjest enam inimesi just töö-küsimusi lahendada ning sinna saab pöörduda tööstressi, läbipõlemise, kurnatuse, töö- ja pereelu tasakaalu, sassis töösuhete ja emotsionaalse väsimuse korral. Tööteraapia on justkui samm sügavamale, et hakata tegelema tööl tekkinud olukordade lahti harutamisega.

Coaching oma potentsiaali avastamiseks

Minu juhitud karjääri coachingu protsess viib inimese lähemale tema potentsiaalile, mida inimene võiks tööalaselt edasi teha. See, kui sügavale iga inimene tahab ja soovib minna, oleneb kliendist. Karjääri coachingu kõrgeim väljendus on inimese hinge väljendus eneseteostusena läbi selle, mis on tema anne. Anne on miskit, mis on nagu inimese 5-s element, mis tal tuleb nii loomuomaselt välja, et ta ei pruugigi aru saada, et see on miskit erilist. Veel vähem arvab inimene, et sellest võiks teha oma “töö” või eneseteostuse. Aga just selle järgi muu maailma januneb- et iga inimene väljendaks ja elaks oma 5ndas elemendis.

Coachingu protsessi jooksul me kaardistame nii potentsiaali, kui ka blokeeringuid, sest neid on igal inimesel. Blokeeringud on midagi, mis on meisse kodeeritud meie minevikust ning mis ei lase meil kasutada ja saavutada oma täit potentsiaali. Blokeeringute nähtavaks toomisel kasutan erinevaid teraapilisi tehnikaid ning selle poolest erineb ka minu coaching suuresti klassikalisest coachingust ja karjäärinõustamisest. Ma tegelen korraga tuleviku kaardistamise ja mineviku lahti harutamisega, sest kui mineviku mõjutusi inimesel ei oleks, siis ta oleks juba saavutanud seda, mida ta soovib.

Caochingu protsess on ka tegevuste kogum, mida inimene teeb ära, et astuda samme oma uue tuleviku suunas. Neid samme me ka koos kaardistame. Mõnikord piisab juba ühest olulisest sammust, et elu hakkaks toetama. Teine kord on vaja rohkem väikesi samme, et energiad tööle saada. Tegevus võib olla ka oma ühe uskumuse muutmine, sisemise otsuse tegemine, asjade lõpuni tunnetamine, koolitusele kirja panek jms.  Enamjaolt sellest esimesest sammust kogu teekond algabki. Oluline on jätkata sammude tegemist, mitte jääda mugavustsooni kinni. Mõnikord on aga ebamugavustsoon ka õige ajastu või pakkumise ootamine.

Tööteraapia- teekond iseenda juurde

Tööteraapia on teine liik, kuidas ma inimestega töötan. Tihti, veel enne seda, kui inimene julgeb hakata mõtlema oma potentsiaali avamisele, võib ta olla “kinni” vaimses väsimuses, tööstressis ja oravrattas. See on madalasageduslik energia, mille najalt muutusi on väga raske ellu kutsuda. Seepärast tuleb lahti harutada põhjused, miks inimene on sellises (töö)olukorras. Peamine sõnum enamusele on sellel teekonnal, kuidas hakata lähtuma tööd tehes iseendast, oma vajadustest ja piiridest.

Tööstressi kogevad tihti inimesed, kes on kaotanud kontakti iseendaga või olnud liiga pikalt vales keskkonnas. Mõlemaga saab edukalt tegeleda tööteraapias ning kui inimene saab uuesti kaks jalga maas hoida ning oma keskme leida, saab jätkata coachinguga oma potentsiaali avamiseks.

Tööteraapiat saab edukalt kasutada ka emotsionaalseks (sisemiseks) tööks juhiga/kaastöötajatega, töö ja pereelu tasakaalu ja raha teemadega tegelemisel. Minu praksises on väga palju välja tulnud emotsionaalseid ülekandeid oma juhile ja ka alluvatele, mis pigem lõhub kui toetab töökeskkonda. See tähendab, et inimesel on ebaterve ootus oma juhile või kaastöötajatele või vastupidi- juhil on ebaterved ootused oma töötajatele, kus tegelikult nähakse kaastöötajas kedagi teist, kui inimest, kes täidab juhi/töötaja rolli. Neid üleseotusi saab edukalt lahti harutada konstellatsiooni ehk süsteemse paigutuse tehnika abil.

Samuti olen tegelenud delegeerimise hirmu, üleseotusega töökaaslastega, juhtimise pädevustega, rolli konfliktidega, külluse ja puudusteadvuse uskumustega, enesekindluse ja petturi sündroomiga.

Mustrid suguvõsast

Mis tööd on teinud sinu vanemad?

Aga sinu vanavanemad?

Kas nad olid oma tööd tehes õnnelikud?

Mis roll oli rahal perekonnas?

Kas keegi jäi milleski ilma, kui teeniti raha ja sissetulekut?

Suguvõsal on suurem roll meie tööuskumuste väljakujunemisel, kui me seda arvame. Arvame, et teeme oma valikudi iseendast lähtuvalt, kuid võime üks hetk tõdeda, et oleme korranud pahaaimamatult mustrit, mida ei näinud läbi. Positiivne on see, kui oleme teostanud toetavaid ülekandeid oma suguvõsalt/perekonnalt. Nt minu pere isapoolses suguvõsas olen mina kolmas põlvkond, kes õpetab ja juhendab inimesi. Seda nimetatakse positiivseks ülekandeks ning need mustrid toetavad inimest.

Aga on ka mustreid, mis ei ole meie omad ega peakski meiega kaasas käima. Kui nt teed tööd valdkonnas, mis sulle tegelikult ei sobi või oled omandanud hariduse valdkonnas, mis pole sinu jaoks. Samuti kuuluvad siia alla erinevad uskumused töö ja raha kohta, et töö tuleb raske vaevaga, raha on paha, rikkad inimesed on ülbed, selleks, et midagi saavutada on vaja väga palju pingutada jne. Neid uskumusi on vaja tundma õppida, et saaks hakata valima nendest välja need, mis inimest toetavad, mitte ei piira. Uskumusi saab ka ümber kirjutada enda omadeks ja sellisteks, mis hakkaks inimese soove ja eesmärke toetama.

Suguvõsas ja meie päriteoluperes on alati toetavaid tegureid ja alati ka meid piiravaid tegureid. Tööteraapias ja coachingus saab tegeleda ka nende mustrite avastamise ja muutmisega.

Töö tegemine ja eneseteostus on miskit, mis puudutab igat inimest. Sellel on palju rohkem sügavaid kihte, kui oleme osanud töö kohta mõelda. Läbi töö valkonna iseendasse sukeldumine on üks võimalik variant, kuidas alustada teekonda oma “Mina” juurde- oma tõelise potentsiaali ja annete juurde. Holistiline karjääri coaching ja tööteraapia on üks viis, kuidas seda teha.

 

 

 

/by

Mis on inimese säilenõtkus ja kuidas seda arendada

Inimene on osa loodusest ja loodus on ühelt poolt pidevalt arenev ning teiselt poolt kohanev. Nii on ka inimestega- edukamad ja õnnelikumad on need inimesed, kes suudavad kohaneda muutustega, samas jääda oma väärtustele truuks ning ka inimesena kasvada.

Säilenõtkust on hakatud rohkem kasutama mõistena viimastel aastatel. Hoogu on sellele andnud kindlasti aastast 2020 toimuvad globaalsed muutused, mida tunnetavad ka inimesed oma isiklikes eludes. Vanaviisi enam ei saa, uutviisi veel ei oska. Kuidas kasvatada oma säilenõtkust keskkonnas, mis on kontrolli alt väljas, pidevalt muutuv ja ettearvamatu?

Säilenõtkus ehk resilientsus on inimese võime tulla toime stressirikaste olukordadega niimodi, et vaim jääb terveks ning psühholoogiliselt keerulisest olukorrast võetakse kaasa ka midagi kasulikku.

Kui veel mõnikümmend aastat tagasi räägiti säilenõtkusest kui stressiga toimetulekust- inimene pidi ennast kohandama väliskeskkonnaga, et nö ellu jääda, siis nüüd räägitakse säilenõtkuse kasutamisest kui oskusest tulla võimalikult kiiresti tagasi enda algolekusse isegi, kui vahepeal psühholoogiliselt keeruline olukord on inimese enda keskmest välja viinud.

Kõige alus on iseenda tundmine

Alustame aga algusest. Kas sina tead, mis on sinu enda isiklik algne olemus? Missugune sa oled, kui puuduvad välised stressifaktorid? Mida sa hindad ja väärtustad, mille eest elus seisad?

Säilenõtkuse kõige alus on iseendast aru saamine ja enda tundmine. Kus on minu kese? Ainult sellisel juhul tekib võimalus tulla tagasi peale pingelist olukorda oma algse olemuse juurde. Kui pole arusaama- missugune ma oma algolemuses olen- pole ka arusaama, kuhu ja mis olekusse peaksin tulema peale pingelist olukorda. Sellisel juhul on suurem oht pingelisse olekusse kinni jääda.

Meie kese ja algne olemus vastab küsimustele- mida ma väärtustan? Mille poole püüdlen? Mis on minu loomuomased tugevused? Mida ma naudin?

Meie kese ja algne olemus pakub meile puhkehetki ja iseendaga olemist. Selles olekus on inimene loomuomaselt selline nagu ta on, kasutab oma tugevaid külgi, liigub oma eesmärkide suunas ja naudib seda kõike. Kogu aeg sellises olekus olla pole võimalik, kuid mida rohkem see õnnestub, seda vähem on inimese elus pinget ja stressi.

Tegevused, mis aitavad kasvatada säilenõtkust

Säilenõtkus ise on konkreetsete tegevuste kogum ehk oskused, mida saab kasutada, et tulla tagasi stressirikast olukorrast tagasi iseenda rahuolekusse. Säilenõtkus ei ole geneetiline vaid õpitav. Seda saavad õppida nii täiskasvanud inimesed kui ka lapsed, meeskonnad ja ettevõtted.

Muutused puudutavad igapäevaselt meid kõiki ja resilentsus aitab muutuste keerisest võtta kaasa midagi kasulikku ja see enda ellu integreerida.

Säilenõtkus ei tule üle öö. See tuleb väikeste sammudega ja pidevalt praktiseerides. Ole enda vastu leebe ja uudishimulik.

Allpool mõned mõtted, kuidas kasvatada enda juures säilenõtkust:

1. MINA ISE. Õpi tundma iseennast. Mis sulle meeldib? Mida tehes kaotad ajataju? Mis tegevused alandavad sinu pinget? Õpi neid tegevusi ka oma igapäevaellu kaasama.

2. EESMÄRGID. Võta harjumuseks seada endale pikemaajalisi ja lühemaajalisi eesmärke. Kui sa tead, kuhu oled nt viie aasta plaanis liikumas, siis suurema tõenäosusega ei kõiguta sind välised pingelisemad olukorrad nii palju, kui inimest, kes ei tea, kuhu poole on ta teel.

3. VÄÄRTUSHINNANGUD. Kaardista oma väärtushinnangud- nii elulised kui tööalased. Mis on sinu jaoks tõeliselt oluline läbi elu? Aga tööd tehes? Mis väärtused peaksid olema töökohal esindatud, et oleksid õnnelik? Kas sa neid väärtusi ka kasutad oma igapäevaelus?

4. MINU TRIGERID. Mis kohti psühholoogiliselt pingelised olukorrad sinus trigerdavad? Nendest olukordades on alati viide minevikule ja õppimisvõimalus. Kui sa reageerid ja sind see puudutab, siis vaata enda sisse- mis osa sinust on haiget saanud? Leides koha, kust pinge alguse saab lahustub oleviku olukord ja hakkab kergem. Järgmine samm on hakata oma emotsioone teadlikult juhtima.

5. TÄNULIKKUS. Mille eest sa oled hetkel oma elus tänulik? Hakka pidama tänulikkuse päevikut- kirjuta hommikuti või õhtuti ülesse 5 asja, mille üle oled tõeliselt täna tänulik.

6. MINU PIIRID JA “EI” ÜTLEMINE. Saa tuttavaks oma isiklike piiridega ja õpi neid piire ka kehtestama. Mis tegevused on sinu jaoks kindlasti “ei” tegevused ja kust võid järgi anda? Õpi oma “ei” ka selgesõnaliselt väljendama. Harjuta nii palju kui vaja- see ei tule esimesest korrast kergelt välja.

7. TAKISTUSED MINEVIKUST. Mis takistused sul on eelnevalt olnud? Kuidas sa takistused ületasid? Mis oskused omandasid? Neid oskusi saad teadvustada ja kasutada, kui tuleb järgmine takistus.

8. STRESSIGA TOIMETULEKU STRATEEGIA- Mis on sinu viis stressiga toime tulla? Kas see on tervislik ja sind tõstev või “kiire plaaster” ja isegi kahjulik? Loo sind toetavate tegevuste kogum, mida tehes saad kiiresti iseenda juurde.

9. ISIKLIKUD SUHTED JA KOGUKONNAD. Loo hästi toimivaid isiklike suhteid nii töökohal, kui väljaspool tööd. Panusta oma aega ja energiat suhete loomisesse ja kogukonna hoidmisesse. Head isiklikud suhted on meie varandus, tasakaalustajad ja peeglid meile endale.

10. AKTSEPTEERIMINE. Õpi vahet tegema, mida sa saad muuta ja mida ei saa- need asjad, mida sa muuta ei saa, õpi aktsepteerima. “Nii on” on hea väljend aktepteerimise praktiseerimiseks.

11. ABI KÜSIMINE JA VASTU VÕTMINE. Väga oluline kõikidele inimestele, ükskõik, kui tugeva inimesega poleks tegu. See on oskus, mis annab meile võimaluse olla hoitud ja toetatud hetkedel, kui seda vajame. See suurendab kuulumise tunnet ning ka seda, et raskes olukorras pole inimene üksi.

Säilenõtkust saab õppida juba lapsepõlves. Oma säilenõtkust kasvatades oled sa eeskujuks lähedastele, lastele ja töökaaslastele. Iga säilenõtkust kasvatav inimene on ressurss organisatsioonile ja meie ühiskonnale. Kõige tähtsam aga, kõrge säilenõtkusega on sul ressurssi, et saavutada oma sihid ja soovid- nii tööalased kui isiklikud.

 

Artikli autor:
Natalja Prümmel
Karjääri ja tööõnne coach
sammedasi.ee

/by

Kui puhas on sinu KIRG?

Soovides luua endale imelist töö(elu) ei saa üle ega ümber KIRE komponendist. Kirg on midagi, mis paneb sind tegutsema, looma ja kogema.
Alustame aga algusest- kui kirglik sa oled? Elu, teiste inimeste, oma huvialade ja töö osas?
KIRE PUHAS ENERGIA
Kire puhas energia paneb meid looma, avarduma, uskuma sellesse, mida teed. Kirel on aga ka varjuenergia, mis käib palju meie ühiskonnas kaasas- see on puudujäämise hirmust loodud kirg. See on hirm ilma jääda, see tekitab sõltuvusi ja obsessiivset käitumist. “Ma tahan midagi nii väga, sest mul pole seda..” on varjuenergiast kasutatud kirg.
Imelise tööelu loomise protsessis on ülioluline luua soovitud töö puhtast kire energiast. “Ma otsustan, et teen ja kogen edaspidi ainult neid asju, mis tekitavad minus kirge ja soovi seda teha”- räägib puhas kirg. Otsus on võtmesõna. Otsus annab sulle vabaduse valida ja teha ainult neid asju, mille vastu oled sa kirglik.
KIRE VASTANDENERGIA
Vastikus, viha, frustratsioon, eemale tõmbumine on kire energia vastandtunded, millel on väga tähtis roll. Need tunded annavad sulle märku, kui sa teed või koged midagi, mis sulle ei sobi ja mis ületab su piire. Need vastandtunded aitavad sul liikuda tagasi puhtasse kire energiasse. Tee ainult seda, mida loob sinus avardumist, tõmmet, pehmust ja huvi.
Need vastandtunded aitavad sul liikuda tagasi puhtasse kire energiasse ja valida neid tegevusi, mis sind tõstavad. Tee ainult seda, mida loob sinus avardumist, tõmmet, pehmust ja huvi. Läbi selle avastad sa oma elu kutse, tasakaalu ja rahulolu kogu oma eluga ❤️
KIRE JÄRGI ELAMINE
Mõned tähelepanekud ja isegi reeglid, kui soovid liikuda puhtasse kire energiasse:
 
1. Ära loo puudustundest, ära ole pidevalt “näljane”.
2. Loo rütm tegevustest, mis sind toetavad. Ära tee lemmik-tegevust ainult siis, kui kett on maas ja halb on olla. Õpi looma oma rütmi sind toetavatest tegevustest, mis hoiavad sind tasakaalus.
3. Õpi lugema kire energiaid- mis tegevused loovad sinusse avardumist, tahet ja tõmmet ning mis tegevused tekitavad vastikust, eemaletõukumist ja seisakut. Nendele tuginedes hakka tegema oma elus korrektuure.
 
KIRE leidmine ühes valdkonnas kasvatab automaatselt KIRGE ka teistes eluvaldkondades. Ei ole võimalik kirglikult elada tööelu ja kiretult suhteelu, näiteks. Pane kirg enda kasuks tööle! 🥰
/by

Läbipõlemine kui tänapäeva kaasaskäiv sündroom?

Läbipõlemine on miskit, mis viitab tugevale tasakaalutusele inimese kehas, hinges ja ümbritsevas. Läbi saab põleda töös, lapsevanemluses, igapäevaelu ülesannetes. Läbipõlemine tekib pikaajalise maandamata stressi tagajärjel ning lisaks täiskasvanutele kogevad seda järjest rohkem ka lapsed. Miks see aga nii on meie ühiskonnas? Kas oskame iseennast hoida ja näidata eeskuju ka lastele, kuidas elada tasakaalustatud elu?

Läbipõlemise kergem vorm on stressi kogemine- nt tööstress, vanemluse stress, igapäevaelu stress. Pikaajalise stressi kogedes meie immuunsus nõrgeneb, eluenergia väheneb ja hakkab kaduma vaikselt ka elurõõm. Hea uudis on see, et pikaajalisest stressist, nt tööstressist on kergem ja kiirem viis väljatulemiseks, kui kogedes totaalset läbipõlemist. Aga alustame algusest.

Läbipõlemise juured on minevikus 

Kui väike laps kasvab, siis võtab ta švammina kõik endasse, mida ta ümbritsevas maailmas kogeb. Lapse enesehinnang kujuneb vastavalt keskkonnale, kus ta üles kasvab ja mida talle keskkond õpetab. Paljud inimesed on lapsepõlves kogenud, et nad on väärtuslikud ja märgatud siis, kui saavutavad häid tulemusi koolis, võistlustel, hobides. Sellises keskkonnas kasvav laps hakkab enda armastusväärsust identifitseerima läbi head tulemuste. Seda soosib ka ühiskond, sest sellised “tublid” inimesed on ühiskonnale kasulikud.

Suureks kasvades need lapsed kalduvad tihti perfektsionismile ja kõrgele saavutusvajadusele- muster on sama, mis lapsepõlves ehk “kui ma teen selle tulemuse hästi ära, siis olen väärt tunnustust ja tähelepanu”. Mure seisneb aga selles, et soovitud tähelepanu vajadus ei kao ühegi saavutatud tulemusega ja nii pingutab inimene järjest enam ja enam, kuid soovitud lõpliku rahuldustunnet ja armastust justkui ei tulegi.

Teine suurem keskkonna mõju lastele on nende endi vanemad- kuidas nemad töötasid ja töösse suhtusid. Kui töötati palju ja see oli norm ning elu ei osatud nautida, siis salvestub see samuti lapsesse. Missugune on õige mees ja naine ühiskonnas, perekonnas? Mida laps näeb? Paljudel läbipõlemist kogevatel inimestel on suure töökoorma all olnud ka vähemalt üks vanematest. Tihti on ka nii, et kui lapsel on olnud puudulik suhe isaga, siis täiskasvanuna kompenseeritaks seda läbi töö ja tulemuste saavutamise. Alatealdikult soovitakse isale näidata, et “ma olen nüüd armastust väärt”.

Vanemate mustreid korratakse täiskasvanuna automaatselt. Muuta saab neid hakata nendest teadlikuks saades.

 

Kolme tüüpi läbipõlemist

  1. Teen valet tööd, aga ei julge teha muutust– esimene läbipõlemise ja tööstressi kogemise grupp inimesi teeb sellist tööd, mis ei pruugi sobida tema isiksuste omadustega, ei meeldi ja lihtsalt “satus kätte, sest raha on vaja”. Sellist mõtestamata tööd tehes on inimesel suurem tõenäosus kogeda tööstressi ja üks hetk ka läbipõlemist. Eriti suur oht on siis, kui inimene peab täitma tööülesandeid, mis talle absuluutselt ei sobi- nt introvertne inimene peab tegema müügikõnesid, detailidele keskendunud inimene kirjutama lahti visioone või juhtimisele mitte orienteeritud töötaja edutatakse juhi ametisse, sest ta oli hea spetsialist.
  2. Teen tööd suure kirega, aga ei oska ennast “pidurdada”– siia alla kuuluvad inimesed, kes tõesti armastavad oma tööd, kuid mingi sisemine surve paneb neid kogu aeg tegutsema. Nad ei oska puhata ja lõõgastuda, sest tunnevad, et on siis väärtusetud või saaksid nad selle ajaga midagi ära teha. Siin grupis on tihti ettevõtjad, kelle uskumus on, et nad peavadki 24/7 töötama, sest tegu on enda ettevõttega ning ka elustiili ettevõtjad, kes peavad õppima seadma iseendale töö ja puhkepause. Perfektsionistid ja kõrge saavutusvajadusega inimesed kuuluvad samuti siia gruppi.
  3. Loovad inimesed, kellel pole ette nähtud 9-17ni töötamine– siia gruppi kuuluvad inimesed, kes on oma olemuselt voolavad, loovad, tundlikud ning nende jaoks on 40h töönädalat kindlatel kellaaegadel absoluutselt mitte sobiv töötamise viis. Meie ühiskond ona paljustki üles ehitatud just sellistel tüüpilistel töösuhetel, kuid kõikidele inimestele ei pruugi see sobida. Kui siis selline inimene proovib ennast ühiskonna normidesse mahutada, siis ta teeb ennast katki ja varem või hiljem põleb läbi.

Kuhu gruppi kuulud sina? Vastavalt sellele saad sa hakata tegema oma elus muudatusi.

Märgid läbipõlemisest: tervisehäired või liiga tihti haigestumised nt viirushaigustesse, liigsed emotsioonide kõikumised, pidev väsimus, tunne, et “kõike on liiga palju”, probleemid peresuhetes/suhetes lastega ning kui need tunded ja tundmused kestavad mõnda aega.

  1. GRUPI SOOVITUSED – vaata üle, kas tööülesanded sobivad sinu isiksuse omadustega, meeldivad sulle või mõni tööülesanne tekitab tugevat igapäeva stressi. Ole aus seda väljendama oma tööandjale. Kui töö või kollektiiv üldse ei sobi, siis ole julge ning võta vastutust oma tööõnne eest ning asu otsima tööd, mis sulle päriselt sobib.
  2. GRUPI SOOVITUSED- hakka ennast analüüsima, mida koged, kui sa tööd ei tee? Õpi seadma endale piire ning tegema prioriteetide liste. Tõsta ennast prioriteetide listis kõige kõrgemale. Sinu heaolu on kõige olulisem. Keha on hea näidik, mille järgi aru saada, kui teed midagi liiga palju. Kui sulle maitseb šokolaad, kuid sa sööd seda liiga palju, siis hakkabki paha. Armastatud tööga on samamoodi. Õpi tegema puhkepause ja vahepeal lülita ennast tööst välja. Õpi ka aru saama, mis on sinu sisemised trigerid, MIKS sa soovid seda tööd teha?
  3. GRUPI SOOVITUSED- kui sa oled tajunud, et sa ei sobitu tavatööle ning see väsitab sind, siis esimene asi on tunnista seda endale. Sul ei ole midagi viga ega sinuga ei ole midagi valesti. Sa lihtsalt oled teistmoodi ja see on okei. Hakka otsima viise, kuidas vähemaga saavutada rohkem ehk teha vähem töötunde, kuid sarnsast tulemust. Samuti sobib sellele grupile freelanceri töö, läbi oma ettevõte töötamine ja projektipõhised tööd.

 

Läbipõlemise ennetamine ja enesehoid:

  • realistlike ootuste seadmine iseendale
  • enda vajaduste esikohale tõstmine
  • julgus küsida, seda mida vajad ja öelda “ei” (nii tööandja juures kui perekonnas, sõpradega jne)
  • julgus küsida abi- kõike ei pea suutma ega oskama teha üksi
  • prioriteetide seadmine- neid tuleb seada ka siis, kui armastad kõiki oma tegevusi, kuid lihtsalt ei jõua neid ära teha. Pane kirja kõik kohustused ja ülesanded, mis sul praeguses elus on; pane need tegevused kirja tähtsuse järjekorras ja siis ole enda vastu aus ja tunnista mitmega nendest sa päriselt jõuad igapäevaselt tegeleda nii, et sa ei koorma ennast liigselt. Tõmba joon sinna vahele, mis tegevusi sa lihtsalt ei jõua praegu teha ning lükka need tuleviku. Ole enda vastu leebe!
  • vajadusel tuleb ka lahkuda sobimatust töökohast (sa ei ole siis läbikukkuja!)
  • metoodikad: kohalolu praktikad (mindfullness nt), regulaarne füüsiline liikumine (teeb imesid!), julgus vaadata sügavale enda sisse põhjustele, miks sa ennast läbi põletad- seal taga on alati mingi põhjus, mida sa selle läbipõlemisega alateadlikult kompenseerid.

Läbipõlemisest ja tööstressist väljumiseks oled kõige tähtsam sina ise. Ära võrdle ennast kaastöötajatega (kuidas nemad jaksavad), ühiskonnaga või oma lähedastega. Sina oled sina ja kui sul juba on läbipõlemise ja tööstressi märgid, siis see on kutse vaadata sügavamale iseenda sisse- õppida uutmoodi elama oma igapäevaelu. Tööd saab teha ka rõõmu ja naudinguga ning nii, et see ei võta suure tüki igapäevaelus ära. Rõõmuga tehtud töö on väärtuslik sulle, ühiskonnale ja järgmistele põlvkondadele, sest nad õpivad, kuidas kogeda elu tasakaalukalt.

Järgmisel nädalal alustab tööstressi ja läbipõlemise holistline grupp. Lisainfot leiad: https://www.sammedasi.ee/toostress-ja-labipolemine-talve-holistiline-grupp-2/

/by