Emotsionaalne pagas töökohal II- teistele meeldimine

Selleks, et olla ükskõik mis valdkonnas edukas, tuleb osata olla üle sellest “mida teised minust arvavad”. Inimene peab oskama tulla toime tõrjutuse tundega. Osadel inimestel tuleb see välja loomulikumalt, kui teistel. Teised peavad seda õppima ja ka aru saama, mis on tõrjutuse hirmu taga tegelikult.

Tõrjutuse hirmust lähtuvalt võib inimene jääda tegutsema oma mugavustsoonis ega julge välja tulla uudsete ideedega. See võib tuua kahju nii ettevõttetele, kus sellise hirmuga inimesed töötavad kui ka inimestele endale, kes piiravad oma enda võimalusi pelgalt mõtte pärast, et “mida teised ikkagi minust arvavad.”

Sotsiaalses maailmas on täiesti okei kuhugi maani soovida kuuluda gruppi (nt töökollektiivi), perekonda ja sõpruskonda, kuid millal see muutub takistavaks teguriks?

Tõrjutusega hakkama saamine kunstnike näitel

Huvitav grupp inimesi, kes võib olla on rohkem karastatud sellega “mida teised mõtlevad” on loominguga tegelevad inimesed, nt kunstnikud, kirjanikud, luuletajad, aga ka visionäärid. Nad mõtlevad uudsetele lahendustele, otsides tuttavast ja turvalisest kaugemale, kuid sageli ei pruugi paljudele nende ideed esimese hooga meeldida.

Samas kõige edukamad loomingulised inimesed on need, kes on pettumuste vastu karastatud ning sammuvad kindlalt oma rada. Nad teavad juba ette, et suur osa ideedest ei pruugi üldsusele üldse peale minna, aga tunnevad, et nad siiski ajavad “oma asja” ja need kes suudavad säilitada omanäolisust tihti saavad ka edukaks oma tegemistes.

Meeldimise ühiskond

Kui mõelda teistele meeldimisest kui sotsiaalsest vajadusest, siis tundub, et meie ühiskond on läinud sellega proportsioonist välja. Inimestel on sundmõted, et teistele peab meeldima- ka sotsiaalmeedia võimendab seda. Kõik klikid ja laigid. Kuni selleni välja, et inimese kogemus olemuslikult pole justkui päris, kui ta ei jaga seda sotsiaalmeedias ja ei saa sellele laike.

Meeldimise vajadus kandub inimestel ka töösuhetesse. Inimesed, kes tahavad teistele meele järgi olla on tavaliselt kuulekad ja tulemuslikud töötajad. Nad ei vaidle ei juhtkonnale vastu ega tekita konflikte kolleegidega. Nende radarid on suunatud nii palju väljapoole (et meeldida), et nad vaikselt kaotavad kontakti iseendaga. See toob aga kaasa selle, et isegi, kui ümberringi märgatakse nende inimeste panustamist, siis need inimesed ise muutuvad ärevaks ja kahtlustavaks oma soorituste osas. See omakorda viib selleni, et nad muutuvad sõltuvaks kolleegide ja ülemuste arvamusest ja otsustest ning hakkavad saboteerima iseenda võimalusi ning oma karjääri.

Kui organisatsioon saab justkui kasu sellistest töötajatest, siis suuremas plaanis jääb ettevõtte ilma sellise töötaja ainulaadsetest annetest.

“Kui oled ametis teistele meeldimisega, siis ei ole sa aus.”

“Kogu aeg kõrgendatud valves olemine ajab su ärevushoo äärele ja irratsionaalne muretsemine teiste pärast tähendab, et sa reedad iseenda.”

 

Mis on meeldimise soovi taga tegelikult?

Mure teistele meeldimise pärast on tegelikult alateadlik strateegia distantseeruda sügavamatest emotsionaalsetest lapsepõlvetraumdadest. Ekslikult arvatakse, et trauma on midagi suurt  nagu seksulaane ärakasumine, sõda, hülgamine vms. Tegelikult on trauma emotsionaalne ja kehaline reaktsioon ükskõik millisele väljakannatamtule sündmusele (tihti just lapsepõlves, kuna lapse aju on veel arenemise järgus ega suuda protsessida kõiki olukordi nii nagu täiskasvanud aju).

Turvaline kiindumussuhe ühe täiskasvanuga oma lapsepõlves on ka siinkohal oma mõjutustega. Kui mingil põhjusel ei saanud inimene seda turvalist kiindumussuhet oma lapsepõlves kogeda, siis võib ta täiskasvanuna reageerida nt töökohal kahes äärmuses:

  1. Liigne klammerdumine, pideva heakskiidu otsimine, ülekompenseerimine enda asendamatuks muutmisega.
  2. Inimene muutub liigselt iseseisvaks ja/või eemalviibijaks. Sellisel juhul eeldab inimene, et teised võivad talle kahju teha ning talle on koostöö tegemine keeruline. Sisimas otsib selline inimene seotust, kuid umbusaldab loodavaid suhteid.

Kui irratsionaalne see ka ei tundu, siis tegelikult suundub mõistus mineviku lahendamata sündmuste juurde lahendust otsima. Seepärast tasub alati kaevata sügavamale, kui töökohal tulevad ülesse suuremas tunded ja sisemised läbielamised, mis ei ole justkui korrelatsioonis juhtunuga.

Kas sa koged “meeldimise” fenomeni?

  • sa leiad end nõustamas kõigega, kuni oled oma hääle kaotanud
  • sa toetud teistele, et nad otsuseid teeksid
  • sul pole enam kindlaid seisukohti, vaid pigem lähed vooluga kaasa
  • sa ei ole palju aastaid karjääris edasi liikunud, kuid oled töökaaslaste ja juhtide hulgas populaarne
  • sa mõistad teiste vajadusi enda omadest paremini

Kas sul võib olla tõrjumishirm?

  • sulle tundub, et sa ei meeldi teistele
  • sa jääd kuskilt välja või sind unustatakse
  • töökaaslased võivad sulle kätte maksta ja tekivad teie vahel konfliktid
  • sa kaotad turvalisuse ja kaitse, mida töökoht sulle pakub

Lahendused, kui soovid liigselt teistele meeldida:

  • Pea meeles, et töö tähendab suhtlemist, enda reklaamimist, tulemuste saavutamist ja raha teenimist. Isiklikud suhted seevastu tähendavad emotsionaalseid sidemeid, turvalisust, tunnet, et sa oled teistele oluline ja sind ei unustata. Õpi tegema nendel kahel vahet! Kui hakkad aru saama, et töö ei pea kompenseerima saamata jäänud tunnustust ja tähelepanu, ega pakkuma turvalisust pikas plaanis, siis hakkad julgema olla rohkem töökohal sina ise.
  • Enda tugevate külgede meenutamine aitab rahustada irratsionaalset poolt.
  • Hirmudele näkku vaatamine on esimene samm, et neid ületada. Kui hirmud on pigem minevikust, mitte praegusest ajast, siis töökohal need enam ei kehti.

Pea meeles, et liigse meeldimise tagajärjel ei saa sa kasutada oma tõelist potsentsiaali, su professionaalsed ambitsioonid ja võimalused jäävad kõrvale ning sa maksad loomingulise potentsiaali rakendamise ja karjääri edendamise arvelt oma hinda.

Oma tunnete ära tundmine aitab sul oma lugu muuta.

Artikkel kirjutatud inspireeritult Naomi Shragai raamatust “Emotsionaalse pagasi pärssiv jõud. Mida teha, kui töö ja elu kipuvad segi minema.” Eelmine samast sarjast artikkel on lugemiseks siin.

 

 

Emotsionaalne pagas töökohal I osa- PETTURI SÜNDROOM

Antud artikkel on kirjutatud tuginedes Naomi Shragai raamatule “Emotsionaalse pagasi pärssiv jõud. Mida teha, kui töö ja elu kipuvad segi minema.”

Me kõik tuleme perekondadest ja lapsepõlvest. Iga töötaja, kes liitub kollektiiviga toob endaga kaasa rida käitumismustreid, uskumusi ja toimetuleku mehhanisme, mida ta on endaga kaasas kandnud aastaid. Mõnest mustrist on inimesed teadlikud, mõned nendest on aga alateadlikud. Need tõdemused mõjutavad nii organisatsioone kui töötajaid indiviidina.

Kas sa oled tundnud, et mõni tööalane olukord viib sind ennast põhjendamatult välja? Et su ülemus on liiga käsutav ja domineeriv või töökaaslased ei näe sinu tegeliku panust? Kas sa juhina oled tundnud, et igat meeskonnaliiget on nii raske juhtida, sest igaühel on omad vajadused ja arvamused? Keegi pole ühesugune. Organisatsiooni vaatest oleks nii palju lihtsam keskenduda vaid tulemustele ja töötamisele, kuid paraku seni kuni tööd teevad inimesed, on kaasas ka nende emotsionaalsed pagasid. Mida kiiremini seda läbi hammustada ning õppida sellest, seda tulemuslikum saab organisatsioon ja iga töötaja olla.

Kirjutan teile selle artikli mitmes osas. Alustame petturi sündroomist.

I Petturi sündroom töökohal.

Sa oled edukas oma töös, sa oled tulemuslik töötaja ja hinnatud kolleeg, kuid sinu sisimas on ikka tunne, et äkki sinu panus pole piisav ja kohe kohe sind paljastatakse selles. Sa oled ebakindel, kuigi see ei pruugi üldse väliselt välja paista. Teisest küljest võid sa olla läbipõlenud, väsinud, kuid suutmatuses panna kõik pausile ja puhata. Ülemusena võid sa olla oma töötajate tulemuste osas ülikriitiline ning sa ei luba neil kunagi eksida.

Tunnused, mis käivad kaasas inimestega, kes on haaratud petturi sündroomist:

  • sa väldid hea meelega uusi ülesandeid ja vastutusvaldkondi või
  • sa tunned ennast mugavalt vaid teatud sorti teemades ega soovi siseneda nö tundmatule maastikule või
  • kardad pidevalt, et kas sul on midagi tegemata, keegi märkab sinu ebatäiuslikkust, sa pole oma töös piisavalt hea või
  • sa tunned, et pead tegema veel ja veel rohkem, et olla lõpuks omati piisavalt hea oma töös või
  • sa oled eriti karm teiste inimeste töösoorituse osas ning sa ei kannata eksimist ja vigu

Alateadlikud mõjutused, mis tekitavad töötajas petturi sündroomi:

  • vähene tunnustus ja tähelepanu lapsepõlves, mida proovitakse kompentseerida suure tööga
  • alateadlik uskumus, et me ei peaks rohkem eluhüvesid nautima kui meie vanemad said seda teha. Niisuguste eluhüvede hulka kuuluvad ka võim, autoriteet ja asjatundlikkus.
  • süütunne ISA ületamise pärast- et sul läheb tööalaselt paremini, kui isal omal ajal või oled edukam, seksikam ja õnnelikum naine kui oli sinu ema. Irratsionaalne süütunne võib kanduda ka nii, et naine tunneb süütunnet oma karjääri ülesehitamise pärast ja ei julge olla edukam, kui oli ta isa.
  • Meestel esineb väga tihti alateadliku “võitlust” isaga proovides olla kas isast palju edukam ja paremini elus hakkama saada või alaväärsuse tunne, et ei suudeta kunagi isale järgi jõuda.
  • vähene enesekaastunne. Mitte lubamine endal eksida, puhata, olla laisk ehk oma nõrkade kohtade mitte vastuvõtmine.

Petturi sündroomiga inimene töökohal toob kaasa enesesabotaaži oma karjääri osas ning lõpuks ka terviserikkeid. Need inimesed kas saavutavad palju, kuid ei oska olla selles õnnelikud või saboteerivad iseenda tööõnne ja edu ning pisendavad oma unistusi.

Petturi sündroomiga töötaja võib organisatsioonile tähendab inimest, kes ei kasuta oma täit potentsiaali ning võib õõnestada omaenda kasvu ja edu, läbi mille ei saa ka organisatsioon kasvada nii palju, kui ta võiks. Samuti tekivad tihti sellelt pinnalt kolleegide ja juhtkonna vahel konfliktid, kus on haaratud alateadlikud emotsioonid ning töö tegemine on pärsitud.

Mis on lahenduseks?

  1. Sul on võimalus hakata teadvustama oma tundeid töökohal ning eristama neid analüüsides realistlikeks ja alateadlikeks. Alateadlikud emotsioonid on alati suured, konkreetse olukorraga mitte vastavuses. Sa võid ka tunda, et ülemus/töökaslane käitub nii nagu kunagi käitus sinu ema/isa või ülemus/töökaaslane tekitavad sinus just sellise tunde, nagu sa kogesid ka lapsena.
  2. Saad olla enesekaastundlik ja leebe enda vastu, et sa ei jõua kõike, ei peagi oskama kõike ja eksimine on lubatud.
  3. Sul on võimalus märgata oma kolleegide osas, kui nad käituvad või reageerivad “veidralt”, keelduvad lisaülesannetest, ei soovi tulla kaasa muudatustega või kritiseerivad eksimusi.
,

Sisemine Laps teab, mis on sinu elu kutse- Kairiti tagasiside

Kohtusime Kairitiga kolmel korral, millest esimesel kohtumisel lõime kontakti Sisemise Lapsega ning esitasime talle küsimusi. Teisel kohtumisel töötasime situatsioonikaartidega ning kolmandaks kohtumiseks panime kokku Kairiti isikliku IKIGAI, mis kinnitas tema esimese kohtumise Sisemise Lapse sõnumit, et mis on see, mis teekonna ta peaks enda eneseteostuse teel valima.

Lahkelt Kairiti loal jagan ka avalikult tema tagasisidet, et teid inspireerida. Kairitiga töötamisel oli minu jaoks põnev avastus, kui kiiresti annab Sisemine Laps sõnumeid ka tööalase suuna ja valikute kohta, kui temaga kasvõi esimest korda elus kontakti võtta. Imeline kogemus!

Kairiti tagasiside:

Suur-suur aitäh selle info ja kõigi nende kohtumiste eest!

1. Mis kohtumiste juures meeldis kõige rohkem? Mis harjutus, teema käsitlus või midagi muud?
Meeldis eelkõige see, et Sa oskasid aru saada, millised on mu probleemid, et sellest lähtuvalt valisid suuna, kuidas edasi minna ja mis võiks mind aidata. Meeldisid kõik harjutused, kuna neist kõigist oli mul nii palju õppida.
Kohtumine sisemise lapsega meie esimesel kohtumisel andis mulle võimaluse esmakordselt näha, et nii võimas asi nagu sisemine laps üldse eksisteerib ja et temas on peidus nii palju tarkust, millest mul enne aimugi polnud. Oskan tänu sellele nüüd edaspidigi oma sisemise minaga kontakti luua, et paremini tunnetada seda, mida mu süda ja sisetunne tegelikult teha tahavad.
Kaartide valimise harjutus teisel kohtumisel aitas mul veelgi selgemalt näha, kuidas ma end praegu tunnen ja kuidas võiksin ennast tunda, kui teeksin seda, mida mu süda päriselt teha tahab. Teisele kohtumisele tagantjärgi vaadates sai vist kõige olulisemaks see üks lause, kus sa mainisid, et lauamängu tegemine on tulnud mind tervendama. Olin seda ideed varem väga palju oma peas läbi mänginud, kuid alati lõpuks ikkagi tõdenud, et see tundub hullumeelne plaan. See lause oli aga nagu esimene pusletükk ja sealt edasi jõudis ülejäänud plaan ja teekond, kuidas võiksin ikkagi sinna jõuda, peaaegu nagu iseenesest minuni.
Kolmanda kohtumise IKIGAI harjutus tegi veelgi enam selgeks, mis on minu tugevused ja mida ma tööalaselt teha võiksin.
Kuna otsisin lisaks karjäärivalikule ka vastust iseenda tunnetega seotud küsimustele (tunne, et ma ei ole piisav, üksindus, kadedus), siis meeldis väga ka see, et sa oskasid nõu anda ja suunata mind inimeste ja tegevuste juurde, mis võiksid aidata mul neid probleeme lahendada.
2. Kuidas muutus sinu enesetunnetus ning soovitud suuna leidmine peale kolme kohtumist?
Sain kõvasti julgust juurde oma sisetunde usaldamisel. Olin ka varem mingitel hetkedel tundnud, et sisetunne suunab mind üht või teist otsust langetama, kuid kunagi varem polnud sellele nii teadlikult lähenenud. Tänu sellele, et sain kontakti oma sisemise minaga, leidsin ka uue tööalase suuna, mille poole püüelda, ning mille osas ma tunnen, et see võiks tõesti olla see tegevus, mida tööna edaspidi teha tahaksin.
3. Kui rahule jäid kogu protsessiga 10 palli skaalal (1- ei jäänud üldse ja 10- oled väga rahul ning soovitad ka teistele)
10 – jäin väga rahule, kuna sain nendelt kohtumistelt vastused esialgu püstitatud küsimustele ja need aitasid mind kõvasti edasi minu enesearengu teekonnal. Soovitaksin kindlasti ka teistele, kes tunnevad samamoodi, et tahaksid nagu mingit muutust enda elus, aga päris täpselt veel ei tea, kuhu poole nad võiksid liikuda.
Sisemise Lapsega kohtumise kohta loe lähemalt “Teraapiaminutid” alt siin.

Minu karjäärimuutuse lugu

Selles artiklis avan teile oma karjäärimuutuse tagamaid. Minu karjäärimuutus toimus vahepeal ka “raskendatud” asjaoludes, aga kõigest lähemalt nüüd siit edasi.

ENESEOTSIMISE FAAS

Eneseotsimise faasi läbivad kõik inimesed, kes hakkavad mõtisklema, et äkki töö/haridus, mis neil on siiani olnud ei teeni enam nende sügavamaid huve ja vajadusi. Soovitakse muutust, aga veel ei teata, mis töö võiks see täpselt olla, mis sobituks nende loomuomaste tugevustega ja annaks soovitud sära.

Minu taustalugu on natukene klassikaline, aga natukene ka mitte. Enne karjäärimuutust töötasin 10 aastat panganduses. Alustasin telleri ametikohast kohe peale keskkooli ja liikusin päris kiiresti edasi mööda karjääriredelit ülesse. Päris kiiresti, olles vaid 21 teenindasin Eesti suurimaid ettevõtteid. Sealt veel mõni aasta edasi istusin Eesti kõige ägedama panga 23ndal korrusel ja nautisin ägedaimat kollektiivi. AGA sisimas oli juba mõni aasta hinge kriipinud tunne, et miskit on minu jaoks kuskil veel. Teadsin vaid, et tahan töötada inimestega rohkem sügavuti- neid nõustada ja aidata neil luua teekond parema eluni. Kuid nii palju, kui ma üritasin välja mõelda, et mis ja kuidas, siis head “vastust” ma kuskilt ei saanud.

Minu tegevused, mis ma tegin ära otsides oma “miskit”:

  • olles lõpetanud baka õpinguid suhteliselt üldisel erialal nagu rahvusvaheline ärijuhtimine, võtsin ma ette organisatsioonikäitumise magistri. Tundsin, et see võiks tuua mind lähemale inimese psühholoogilise mõistmiseni (kaalusin ka psühholoogia õpiguid nö algusest peale, aga lõpuks otsustasin edasi liikuda magistriga)
  • alustasin õpinguid Holistilises Instituudis, et õppida terapeutilist lähenemist praktilise poole pealt. Samuti huvitas mind juba12 aastat tagasi maailm, mis on silmale nähtamatu. Kindlasti oli eesmärk ka tervendada iseennast, et vastused mu sees tuleksid nähtavale.
  • korraldasin mitu enesearengu koolitust, aastatel 2010-2011, kui teadlikkus selles valdkonnas polnud veel üldse massideni jõudnud (kuna ise veel ei osanud ju nendest teemadest professionaalselt rääkida, siis tasub ikka ise korraldada ja kuulata tarkuseterasid!). Külaliskoolitajateks olid ka sellised inimesed nagu Mai Agathe Väljataga, Merit Raju, Kaido Pajumaa ja veel mõned terapeudid, kelle nimed kohe ei tule meelde 🙂

Enamus inimesi, kes minu nõustamispraksisesse jõuavad on just selles faasis nö kinni jooksnud. Tunne on, et midagi peaks muutma, aga ei osata välja mõelda, mis need sammud peaksid olema. Ega “välja mõtlemisega” polegi suuresti midagi teha, kui tahad sügavat muutust. Tuleb läbi tunnetada, mis on see muutus, mida päriselt ihaldad ja õppida aru saama iseendast.

Seda faasi ma nimetan ka eeltööks ja hoogu kogumiseks, et päriselt asuda oma rajale!

KEERISTORMI FAAS

Keeristormi faas tuleb su ellu siis, kui sa hakkad välja murdma oma mugavustsoonist ja vanadest harjumustest. Elu hakkab sind raputama lahti sellest, mida sa enam ei vaja, et saaksid hakata elama oma unistuste (töö)elu.
Minu elus läksid asjad selles faasis korraks keeruliseks, kui sain esmakordselt emaks ja siis suhteliselt varsti peale seda ka üksikemaks. Mul oli kindel plaan lapsehoolduspuhkust kasutada hüppelauana oma unistuste töö suunas. Ja ma ei tahtnud ega suutnud loobuda oma unistusest teha sellist tööd, mis mind päriselt hingeliselt toidab ja sobib minu olemusega ideaalselt. Ma ei tahtnud seda veel määramata ajaks edasi lükata. Pidin tegutsema väga palju enda mugavustsoonist väljaspool ja nihutama oma võimete piire.
See aeg õpetas mulle kõige enam südikust, julgust ja mitte alla andmist, teiselt poolt sügavat iseendaga kohtumist 🧝‍♀️
❕Nõustamispraksise jooksul näen enim, et see on see faas, kus tulevad inimese teele esimesed suuremad või võiksemad takistused. Tuleb see ebamugavustunne, et peabki hakkama tegema asju teistmoodi, kui oldakse harjunud. Mõned julgevad samuti nihutada oma piire, sest tahtejõud on suur; teised annavad alla, sest “takistused” sümboliseerivad neile justkui poleks teekond õige. Aga ta on, kui su südames on vankumatu soov muutuseks!

Mida üksikema faas mulle õpetas? Mis samme ma tegin, et siiski liikuda oma unistuste elu ja töö suunas?

  • lapsehoolduspuhkusele jäädes võtsin ma sisimas otsuse, et ma ei naase enam panganduse sektorisse. Et see on see koht ja aeg, kus teha soovitud karjäärimuutus (isegi kui ma täpselt ei teadnud, kuidas ja mida täpselt). Üksikemaks saades see sisemine soov oli vankumatult suur ning ma ei andnud pea kordagi alla oma mõtetes, et see muutus saab teoks.
  • Ma võtsin endale aega, et ennast avastada- 1 aasta lapsele, 1 aasta endale ja 1 aasta uue eneseteostuse suunale, et sinna siseneda. Kokku 3 aastat lapsehoolduspuhkust, üksikemana, pool sellest ilma sissetulekuta.
  • kolisin üheks aastaks lapsega tagasi kodulinna, et säästa oma unistusteks raha
  • ma ei kuulanud pea kõikide inimeste ja lähedaste soovitusi ikka naaseda viimasesse töökohta ning hakata sealt edasi oma unistust teostama. Ma uskusin, et lapse 3 esimest eluaastat on parim aeg muudatuste sisseviimiseks!
  • panin kirja ennast Career Coachingu väljaõppesse, sest tundsin, et mulle endale võiks sellest abi olla. Ma ei osanud isegi unistada, et sellest saab minu töö. Käisin mitu kuud väljaõppes teisest linnast, laps ikka veel kodune.
  • ma läksin ja lõpetasin magistri õpinguid lapse 1-2 aluaasta vahel, olles totaalselt ilma tugivõrgustikuta ning samas totaalses toetuses oma sõbrannade poolt, kes hoidsid mu last, kes ei käinud lasteaias.
  • selle kõige taustal ning mis enim aitas mind edasi- ma pidevalt tegelesin enda sisemaailmaga, st avastasin ja puhastasin endas mittetoimuvaid mustreid ja uskumusi; õppisin ennast uuesti sügavuti armastama ja väärtustama; õppisin taas lootma ja oma unistamistes mitte alla andma. Õppisin andestama ja looma endale just sellist elu, nagu olin kogu aeg tahtnud- isegi kui nüüd see tundus veel keerulisem, kui enne.

Keeristosmi faas oli mu elus väga vajalik, sest raputas mind nii korralikult, et avas minus kõik teekonnad ja loomuomased tugevused, et leiaksin ja teeksin edaspidi oma unistuste tööd.

MÜSTILISTE KOKKUSATTUMISTE FAAS

See faas tuleb su ellu siis, kui sa oled elule näidanud, et takistused sind ei heiduta ning sul on vankumatu soov muutusteks. See tähendab, et elu hakkab tooma su rajale inimesi, olukordi ja kingitusi, mis aitavad sind sinu eesmärgile lähemale. Sina teed oma esimesed sammud.. ja elu teeb sulle sammud vastu.

Kui teha pühendumisega enda sisemaailma puhastust (sh mitte alla anda esimeste takistuste juures), siis hakkavad asjad muutuma ka välismaailmas. Mina nimetan neid sünkroonsusteks. Asjad hakkavad lihtsalt juhtuma. Nagu juhtusid ka minul:

  • läksin lõpetama tasulist magistrit, kuid sain üks päev ülikoolist kõne, et sain tasuta kohale, sest keegi oli loobunud oma tasuta kohast ja mina olin just küsinud, et mis võimalused oleksid lõpetada magistrit tasuta kohal.
  • olin olnud valmis loobuma ja mitte minema Career Coachingu väljaõpesse (sest see tundus hullumeelne, 1 aastase lapse kõrvalt ja teisest linnast käia seda koolitust läbi tegemas), kui sain kõne koolituse korraldajalt, kes mahedalt uuris, mis mu loobumise tagamaad on ja äkki oleks minu jaoks ikka õige nendega liituda. Siiamaani arvan, et see oli keegi ingel, kes mulle helistas ja suunas õigele teele 🙂
  • kui otsisin endale coachingu praktikasse ühe inimese, siis kujunes sellest välja 5 inimesega praktika ning osad inimesed jäid nö ukse taha, kellest kasvas välja koheselt peale tunnistuse saamist ka minu klientuur. Kui see pole märk, et olen õigel teel- siis mis veel!
  • kuna algusaastatel oma erapraksist üles ehitades vajasin ka stabiilsemat sissetulekut, siis vajasin ka töökohta ning unistasin värbaja ametist (milles mul oli kogemust 0). Kui hakkasin ülikooli lõpetama, siis võtsin endale sihtmärgiks, et saan värbamise alal tööle kohe peale magistri diplomi saamist ning nii see läkski. Juhuslikult mainisin oma soovist magistritöö juhendajale, kes oli osanik ühes personaliotsingu firmas, kes omakorda soovitas mind ning nii sain sukelduda pea ees värbamistöösse ilma igasuguse eelneva kogemuseta.
  • kui magister oli lõpetatud, tööpakkumine käes ning vaikselt toimetas juba erapraksis, siis teadsin, et on aeg ka uueks suhteks- siis kohtusin ka oma praeguse abikaasaga 🙂 Sellega sai läbi üks etapp, kus olin teel oma unistuste elu juurde!

Praegu on mul selja taga 4 aastat töökogemust värbajana nii personaliotsingu ettevõttes kui Eesti ühes suurimas ettevõttes Eesti Energia, 8+ aastat kogemust karjääri coachina nii läbi oma erapraksise kui ka Eesti Energia organisatsioonis sees, lisaks koostöötamist erinevate väiksemate Eesti ettevõttetega nii personaliküsimustes kui karjäärinõustamises.

Ise tagant järgi näen, et suurim väljakutse oli esimeste (suurte) takistuste juures mitte alla anda. Elu testis mind, kas mu soov on piisavalt suur ja kas ma olen piisavalt pühendnud oma unistustele.

Kui sa tunned, et soovid teha karjäärimuutust, kuid oled selles minu kirjeldatud esimeses “eneseotsimise” faasis kinni (ja sa oled värske lapsevanem, sest nagu mäletad- see on parim aeg, et teha elus muudatusi!), siis allolev grupp võib sind tõeliselt toetada. Minul läks vastusteni jõudmise aeg mitu head aastat ning väga palju üksinda pusimist, kuid omandasin tehnikaid, mis kiirendavad seda protsessi. Kõige tähtsam on sinu vankumatu soov muutuseks. Kui tunned, et see on midagi sulle, siis oled väga oodatud!

https://www.sammedasi.ee/grupp/

 

Karjäärimuutuse grupp väikelaste emadele

Karjäärimuutuse grupp väikelaste emadele on mõeldud Sulle, kui kasvatad alla 3-aastast last ning soovid teha enda elus tööalast muutust.

Emaks saamine on naise jaoks elumuutev kogemus. Koos pisikese maailmaimega muutub ka arusaam senisest elust, iseendast
ning vanad sissejuurdunud harjumused ei pruugi enam teenida. Nii see juhtub iga kord, kui naisest saab ka teist, kolmandat ja neljandat korda ema. Iga uue ilmakodanikuga sünnib naine uuesti- midagi tuleb juurde ja midagi jääb maha.

Tööalase maailma väärtused muutuvad naistel samuti peale lapse sündi. Eriti on tuntav suur muutus peale esimese lapse sündi. Paljude värskete emade jaoks on soov luua enda jaoks uus töö, mis sobituks paremini nende uue isiksuse ning väärtustega.
Antud kursus aitab Sul jõuda lähemale sellele, milline see töö võiks olla, mis päriselt sobitud sinu uue MINAga.

KARJÄÄRIMUUTUSE GRUPP VÄIKELASTE EMADELE on Sinu jaoks, kui:

  • soovid teha karjäärimuutust, aga ei tea, milline töö võiks Sulle veel sobida
  • otsid enda tõelist kutsumust ja eneseteostust
  • ei soovi vanale töökohale peale lapsehoolduspuhkust naaseda
  • soovid kaardistada enda tugevusi ja võimalusi tänasel tööturul
  • Sul on hobi, mis võiks luua lisasissetulekut
  • soovid edaspidi töötada paindlikumalt, aga ei tea, mis võimalused selleks on
  • otsid viise, kuidas hästi ühildada tööd ja pereelu

KARJÄÄRIMUUTUSE GRUPIST saad:

  • loovaid ja inspireerivaid harjutusi, mis panevad sind ennast uue pilguga vaatama
  • kuulata ja soovi korral jagada kogemusi teiste samas vanuses laste emadega
  • professionaalset pilku ja nõuandeid kogenud karjäärinõustajalt, värbajalt ning samuti 2-lapse emalt, kes on teinud karjäärimuutuse peale emaks saamist
  • unistuste kaardistamist
  • enesekindlust ja teadlikkust enda võimalustest praegusel tööturul
  • aega endale
  • usku ja arusaamist, et väikelapse emana on suurepärane aeg alustada enda tõelise eneseteostusega

MIDA GRUPIS TEEME?

  • erinevaid loovaid ja praktilisi harjutusi (eluring, IKIGA-i, unistuste tööpäev, tööalased väärtused, võimaluste puu jt)
  • kaardistame visiooni ja eesmärgi, kuhu soovid liikuda
  • aitan osalejatel näha isiklike tugevusi ja võimalusi
  • räägime, kuidas tööelu väljakutsed võivad olla seotud suhetega oma vanematega
  • vahetame kogemusi ja toetame üksteist
  • kohtumiste lõpus teeme praktilise tegevuskava, mida saad edaspidi hakata järgima
  • kohtumiste vahel saad teha loovaid koduülesandeid

Sa ei pea tagasi minema vanale töökohale, kui Sa seda ei soovi! Sul on suurepärane aeg lapsehoolduspuhkuse ajal luua endale uut ja veel paremini sobituvat karjääri, kutsumust ja paindlikkust, nagu oled seda soovinud. Olen Sulle selles toeks!

 

KOHTUMISTE AEG

Kohtumised toimuvad Zoomi vahendusel ning on järelevaadatavad

Kui sa ei saa mõnel päeval osaleda, saadan sulle kõik vajalikud kirjalikud harjutused e-mailile ning saad need edukalt läbi teha läbi järelvaatamise.

GRUPP I alustab 14.09.2022

Kohtume kolmapäeviti Zoomi vahendusel kell 17.30-20.00 (14.09.; 28.09.; 12.10.; 19.10.)

Selleks, et saaksime hoida ruumi ka individuaalseteks kogemusteks ja üksteist toetada on mul broneeritud 20 kohta muutust soovivale naisele. Kas sina oled üks nendest?

OSALEMISE TASAKAALUPANUS

133 eur kursuse eest (4x, kokku 10h)

BOONUS

Üks individuaalne karjääri coachingu seanss soodushinnaga- küsi lisa natalja@sammedasi.ee! Vajadus selgub peale kursuse läbimist.

 

KURSUSE VIIB LÄBI:

Natalja Prümmel on pikaajalise kogemusega karjääri ja arengu caoch ning lisaks ka värbaja. Ta on on professionaalne konsultant, kes aitab inimestel avastada nende elu kutset. Natalja on läbi viinud mitmeid karjäärialaseid töötubasid erinevatele sihtrühmadele. Tema südamelähedaseks grupiks on väikelaste vanemad, sest ta on ise teinud karjääripöörde peale emaks saamist.  Natalja kasutab oma nõustamispraksises ja töötubades sisukaid harjutusi, loovaid tehnikaid ning konstellatsiooni elemente. Ta usub, et igas inimeses on olemas tema individuaalne anne ja see töö, mida just see inimene peab siin maailmas tegema. Seda on kinnitanud ka tema kliendid, kes on avastanud enda jaoks tõelise kutsumuse.

Natalja on lõpetanud EBS-i ja Tallinna Ülikooli, läbinud mitmeid karjääri ja coachingu alaseid täiendkoolitusi (k.a. grupicoachingu rahvsuvaheline sertifikaat)), õppinud Holistika Instituudis ning hetkel on rahvusvahelises konstellatsioonide väljaõppes Eesti Konstellatsioonide Instituudis, mida juhib Tiiu Bolzmann. Natalja on uudishimulik elu avastaja. Ta on abielus ning tal on kaks poega, kellest noorim on 1,7 aastane.

 

Registreerumiseks võta minuga ühendust natalja@sammedasi.ee või täida allolev ankeet:

*Kui ma pole sulle vastanud kahe tööpäeva jooksul peale ankeedi täitmist, võta minuga otse ühendust natalja@sammedasi.ee

5 + 3 = ?

Kust tuleb jõud, et teha muutus?

Inimene unistab paremast tulevikust, niimodi oleme me programmeeritud. Alati arenema, elu edasi andma (ka läbi loomingu). Teises küljest oleme me stabiilsuse ohvrid. Stabiilne elu on inimese jaoks turvaline elu. Tuttav ongi tihti turvaline ja nii raske on teha midagi mitte-tuttavat, sest siis on tunne, et maa jalge alt kaob ära. Kaks vastandlikku vajadust, kumb peale jääb?

Armastuse korra seaduse järgi (Bert Hellingeri teooria) on samuti inimesel ühelt poolt alateadlik südametunnistus, mis seob teda tema perekonnaga ning individuaalsus, mis otsib oma väljendust elus ning seda, mida tema peaks siin elus tegema. Seni kuni sa võrdled ennast, vastandud, pead ennast paremaks või halvemaks kui teised, nii kaua ei käi sa veel OMA rada. Kohe kui sa hakkad oma rada käima on see vaikne, omamoodi ja kooskõlas sinu hingega. Kuidas aga jõuda oma hinge ja individuaalsuseni, kui meid mõjutavad samal ajal alateadlikud seotused meie päritoluperekonnaga?

“Iga inimene on eriline, ainukordne, iseenesest täiuslik elu väljaanne. Ja iga inimene on tema vanemad. Igaühel on midagi oma ja ta tunneb end kohustatuna käima oma teed, võib olla isegi järgima sisemist kutset sooviga ennast ja oma võimeid teostada. Samas on iga inimene seotud oma päritoluga ja järgib teadvustamatult sellest päritolust tulenevaid ülesandeid.” W. Nelles

Sisemine jõud on selja taga

Nelles jätkab “Tavaline,”moodne” tee on rebida ennast oma päritolust lahti. Moodne on vastandada oma individuaalsust ülevõetule, uut vanale. Kuid uus sünnib vanast ja kõige tänase eelduseks on eilne. Tänane sisaldab alati eilset. Muutunud on ainult vorm. Uus on vana muutunud kujul. Seetõttu on tähtis, et kõik vana- oma päritolu, eelnenut, esivanemaid- tunnustatakse. On oluline näha ja austada seda, et vana on teinud uue võimalikuks.”

Esimene osa kõlab minu jaoks nagu teismelise mäss- rebida lahti ennast perekonnast, et leida oma individuaalsus. Mis aga juhtub täiskasvanud eas? Olen näinud mõlemat: on inimesi, kes pöörduvad alateadlikult tagasi oma vanemate rüppe ja lapse staatusesse elades oma elu justkui täiskasvanuna, aga lootes paljustki oma vanemate peale; nähes neid ikka veel läbi idealiseerimisprisma. Ja on ka teisi inimesi, kes jäävad oma vanemaid süüdistama, põlgama või hoopiski eitama. Kumbki variant ei anna inimesele seda elujõudu, mida tal on vaja OMA teel käimiseks. OMA teel käimiseks peab tunnustama kõigepealt seda, mis oli ehk siis oma vanemaid vastu võtma.

Näen tihti ka karjäärinõustamises, et inimene küll loob oma meeles soovitud muutuse- ta teab, mida ta teistmoodi teha tahab, kuid jõudu astuda esimene samm OMA tee suunas tal pole. Kust tuleb see JÕUD?

Läbides nüüdseks mitmeid konstellatsiooni disaine ja praktikaid näen ma selget seos, kuidas meie vanemad meie selja taga annavad nähtamatu jõu, et olla meie ise. See kõlab lihtsalt, kuid sisemine protsess inimese sees, kes võtab päriselt oma vanemaid vastu ja suudab seista seljaga vanemate poole (st keerab näo oma saatuse suunas, mitte ei vaata ainiti, kuidas vanematel läheb) on sügav ja kohati keeruline. Inimestel on mentaalselt raske võtta vastu nii oma isa kui oma ema kõige sellega, mida nad on teinud. Võtta vastu lihtsalt tunnistades, et “nii oli minu lapsepõlves” ja “ma ei saa seda muuta”.

Aga see on oluline. Oluline on päriselt võtta vastu see elu, mida saame emalt ja isalt- seal taga peitubki see jõud, mis kannab meid läbi muutuste. Sa saad seda praktiseerida väga lihtsalt.

Harjutus: Kui sul on vaja teha elus tähtis otsus; ees on oluline esinemine, tööalased läbirääkimised- siis kujuta enda selja taha oma vanemaid. Kujuta ette, et nad seisavad su selja taga ja taju nende tuge. Võid kujutada ette, et nad panevad toetuseks oma käe sinu õlale. Nende tugi aitab sul olla sina ise igas olukorras. Olles kontaktis oma MINA-ga on inimene aga peatumatu 🙂

Isa mõju töösuhetes

Kui me räägime erinevatest tööalastes kogemustest, siis siinkohal on tähtis märkida, et paljustki mõjutab seda valdkonda meie oma suhe isaga. Olen juba eelnevalt teinud postituse selle kohta, kuidas inimesed läbi liigse töötamise üritavad tõestada just oma isale oma sisemist väärtust (vaata siit). Pidevalt püüdes tõestada kellegile teisele oma sisemist väärtust kaotame me oma isikliku jõu.

Isa ülesanne on hakata lapsele õpetama umbes 3 eluaasta paiku turvalist välismaailma. 7 eluaasta paiku läheb laps energeetiliselt rohkem isa energiasse, et muutuda veelgi iseseisvamaks. Kui isa pole nendel tähtsatel verstapostidel kõrval olnud või justkui olnud, aga tegelikult mõtetes eemal (nt karjääri tehes), siis lapsel jääb turvaline maailma avastamine poolikuks. See omakorda tingib ebakindluse tulevikus tööalases maailmas või siis vastupidi ennastunustavat töörügamist, sest laps pole saanud oma arengu ajal isalt näpunäiteid, kuidas välismaailm töötab.

Harjutus: kujuta enda ette oma isa (võid panna nt ka padja isa kohale), seisa ta vastu ja tunneta, mida sina tunned, kui seisad oma isa vastas? Mida sa tahaksid talle öelda? Võid talle praegu seda turvaliselt öelda. Kui see on tehtud, siis vaata uuesti oma isa, pane parem käsi oma südamele ja tee isa ees kummardus. Täna teda selle elu eest, mis ta sulle andis ja ütle mõttes või valjult “Aitäh isa elu eest. Ma võtan nüüd selle vastu. Ma olen nüüd täiskasvanud. Kõik, mida ma ei saanud lapsepõlves, loon ma nüüd ise oma elus. Sulle jäävad sinu õppetunnid ja mulle jäävad minu õppetunnid. Aitäh veel kord.”

Teine viis olla alateadlikult seotud oma suguvõsaga, on järgida suguvõsa rahalisi mustreid. Kui sul ei ole tänasel päeval nii palju finantse nagu sooviksid, siis:

Nr 1- vaata otsa iseendale, et kas sa oled kontaktis oma MINA-ga, kas sa teed otsuseid vastavalt oma sisemisele tundele või üritad sa tõestada (oma isale), et oled edukas ja armastust väärt.

Nr 2- uuri oma suguvõsa rahalist lugu. Mis on seal juhtunud? Kes on olnud rikas või hoopis kummardanud vaesust, sest nii on turvaline? Mis rahalisi uskumusi sa said oma vanematelt ja kust nemad oma uskumusi said?

Ära looda pärandusele, lotovõidule või kaaslase heale sissetulekule. Palju mõnusam ja kergem on luua ise oma finantse, vabastades endast rahalisi uskumusi ja luues oma toetavaid uskumusi, mis sind kannavad. Kui lood ise oma finantse, siis oled prii emotsionaalsetest taagadest, mis võivad kaasneda nt pärandusega või vanemate/kaaslase rahalise toetusega.

 

Kokkuvõtteks

Sisemine jõud ükskõik millisteks muutusteks on igaühe sees olemas. Selle jõu nimi on ELU. Elu, mida sa oled saanud oma emalt ja oma isalt. Isegi, kui üks vanematest ei ole kunagi osalenud sinu elus, saad sa temalt elu vastu võtta kummardades kujutluses ta ees ja tänades selle elu eest, mis ta sulle andis. Jättes maha kõik etteheited oma vanematele saad sa vastu võtta just selle individuaalsuse, milleks oled siia sündinud.

Anna-Liisa tagasiside

1. Mis oli sinu jaoks holistilise karjäärinõustamise juures kõige kasulikum? Mis sa enda jaoks siit said?
Kui esimesele nõustamisele tulles oli mul tunne, et mind ei huvitagi justkui ükski valdkond ja ma ei osanud absoluutselt näha, kuhu sooviksin edasi vaadata, siis pärast teist kohtumist taipasin, et neid suundi on tegelikult pigem palju. Varasem motivatsioonipuudus ja sihitu tunne asendus pigem mõttega, et on nii palju põnevaid valdkondi, mis mind tegelikult huvitavad. Mul pole olnud lihtsalt julgust midagi uut katsetada ja olen jäänud ebameeldivasse mugavustsooni kinni.
2. Mis harjutused sobisid sulle kõige paremini ja mis harjutustel oli kõige suurem mõju?
Minu jaoks panid enam mõtteprotsessid liikuma IKIGAI ja võimaluste puu.
3. Mis muutus sinu elus ja sinus endas nõustamisprotsessi jooksul?
Sinu ajendusel vaatasin võimaluste puud tehes oma igapäevasest piiravast raamist välja ja lubasin endal suuremalt mõelda – sellega kaasnesid väga toredad positiivsed emotsioonid, mida ma ei olnud ise oma karjäärivalikuid kaaludes väga ammu tundnud. Tegelikult olin kõigist nendest suundadest, mis puuokstele kirjutasin, ju varasemalt teadlik ja olin neile kõigile mingil ajahetkel oma elus mõelnud. Selline kaardistamine aitas aru saada, et need valikud on mul tegelikult endiselt kõik võimalikud ja paberile pannes sain ka aru kui palju neid on. Varasemalt julgesin kaaluda vaid tagasihoidlike ja käegakatsutavaid karjäärivõimalusi, mis tundusid antud ajahetkes kohe reaalsed ja turvalised. Need mõtted ja valikud, mida olin kunagi ammu kaalunud, aga olin ühel või teisel põhjusel teostamata jätnud (nt. sisekujundus või oma kohviku avamine), tundusid juba kunagi läbi kaalutud ja välistatud. Harjutuse käigus sain aga aru, et tegelikult on need mul endiselt kusagil peasopis alles ja see, et ma kunagi neid suundasid valida ei julgenud, ei tähenda, et ma neid nüüd või edaspidises elus enam ette võtta ei võiks.
4. Ettepanekud
Sinu edasised õpingud ja plaanid, millest viimasel kohtumisel rääkisid, tunduvad täpselt ideaalne täiendus, et saaksid kõigile kientidele terviklikku kogemust pakkuda ja neil oleks mugav ja efektiivne ühe terapeudi juures kõigele vajalikule vastused saada. Üleüldiselt oled kokku kombineerinud väga ägeda ja omanäolise teenuse ning mina sain igatahes väga positiivse kogemuse osaliseks. Hästi põnev oli ja äärmiselt meeldiv ning mugav oli sinuga vestelda 🙂
Veelkord suur aitäh!
Anna-Liisa, 5 kohtumist

Human Design aitab teha karjäärivalikuid

Human Design on miskit, mida avatuma mõttelaadiga inimene võiks lasta endale teha. Ta on sarnane astroloogiale, kuid ta pole ainult astroloogia. Ta on midagi enamat. Mina olen leidnud endale sealt vastuseid mind painanud küsimustele ja huvitavaid äratundmisi. Samuti, kui seda teha oma lastele ja teistele pereliikmetele, hakkad ka nende omapärasid paremini mõistma 🙂

Human Designi peamine peegeldus on otsustuskoht ja elustrateegia. Tundes oma strateegiat ja otsustuskohta saad hakata elama palju vabamalt ja endale loomuomasemalt.

Eristatakse 4 põhitüüpi strateegiaid:

Manifestor

Generaator/Manifetseeriv Generaator

Projektor

Reflektor

Ma ei hakka ümber kirjutama kogu informatsiooni, mis on internetiavarustes juba kirjutatud, kuid jagan teiega lühidalt infot, mida üks või teine strateegia tähendab tööalases võtmes.

Manifestori ülesanne on pidevalt luua uut

Manifestoril on kaasasündinud palju energiat kõige uue loomiseks- uued ideed, algatamised, protsessid. Manifestori tüüpi inimene ei suuda lihtsalt “olla” ja mitte midagi teha. Ja ta ei peagi. Tal on loomuomaselt palju algatamisjõudu ja ta ei tohikski seda raisku lasta.

Manifestor suudab tööle panna ka teised inimesed. Seda tüüpi inimene sobib hästi juhiks, mentoriks, eestkõnelejaks. Samas suudab ta elus läbi lüüa ka täiesti üksinda, tal on selleks kõik jõuallikad olemas. Samuti on sellel inimtüübil vajadus tegutsemisvabaduse järele. Piirides ja raamides ei suuda ta hästi oma potentsiaali kasutada. Koht, mida see inimtüüp peab õppima on teiste inimeste informeerimine, kui ta plaanib hakata midagi tegema. Samuti ei tohiks manifestor eeldada, et kõik on temasugused ning halvustada teisi, miks nemad nii palju ära ei tee. Manifestoril lihtsalt on piiramatult energiavarusid ning ta teeb asju ära kergusega. Igal ühel sellist loomuomast energiavaru kaasasündinud pole. Manifestoreid on alla 10% inimkonnast.

Generaatorid on head töö tegijad ja täis energiat

Generaatoril on samuti hulk eluenergiat, mida ta saab igapäevaselt kasutada. Erinevus manifestorist on see, et tema ei ole disainitud asju algatama, vaid peab ootama elult võimalusi, millele siis jaatavalt vastata. Generaatori ülesanne on oma eluenergiat õppima suunama õigetesse kohtadesse, mitte arutult seda ringi paisata. Selleks peavad generaatorid õppima aega maha võtma ja tunnetama, mis on see, mida nad tegelikult peavad tegema? Mis kutsele nad soovivad tegelikult vastata? Kas tulnud ettepanek on “jah” või “ei” tundega?

Kui generaatorid selle ära õpivad, siis jookseb nende elu juba palju libedamalt. Vastasel juhul võivad nad tunda, et nad pidevalt teevad midagi, sahmivad ringi, kuid tulemusi väga pole ja ise on rahulolematud.

Generaatorid on üks nendest tüüpidest, kes võiksid kõige paremini sobida ka palgatööle (võrreldes teiste Human Designi tüüpidega), sest neil on energiat, et pidevalt tegutseda, nad ei põle nii lihtsalt läbi ning kui tööandjana suudetakse pakkuda neile sisemist rahuldust näiteks tööülesannete ja/või kollektiivi näol, siis generaator võib olla päris ustav töötaja.

Manifesteerivad generaator on peatamatu oma unistuste täideviimisel

Manifesteeriv generaator nagu ka tavaline generaator omab palju sisemist jõudu, kuid kes ise ei peaks midagi algatama. Tema ülesanne on sügavamal tasandil ära tunda, mis on tema jaoks, mida ta tegelikult tegema peab ja kui see äratundmine on toiminud, siis kogu oma jõuga hakkama tegutsema- siis on ta peatumatu! Generaatoreid ja manifesteerivad generaatoreid on kokku ca 70% inimestest.

Projektorid valgustavad ümbritsevate inimeste sisemaailma

Projektorid on tundlikud natuurid, kes ise loomuomaselt elujõudu ei suuda genereerida. Nad saavad selle ümbritsevatelt inimestelt. Projektoreid huvitavad teised inimesed väga, sest nad tajuvad ka iseennast läbi teiste inimeste. Projektoritele sobib väga töö inimestega- nõustaja ja terapeudi eriala valivad tihti just projektorid.

Kuna projektorid ise energiat ei genereeri, siis on väga tähtis just projektoritel õppida hoidma oma päevaenergiat, valima suhtlusringkonda, töö iseloomu, puhkepause jne. Projektoritele ei sobi pingelised tähtajad, tööprähklemine, stress ja tihti ka mitte palgatöö, kus nad on kellegi teise käsutuses. Just sellel põhjuse, et projektorid peavad suutma ise reguleerida oma tööd ja vabat aega. Kui tööandja seda võimaldab, siis on hästi. Projektoritele sobib hästi vabakutseline töö ja olemine iseendale tööandjaks.

Kuna projektoritel puudub sisemine loomuomane algatamise energia, siis on nende strateegia ootamine. Ootamine, et neid kutsutaks ja avastataks- nende endi pärast ja just sellisena, nagu nad on. Kui nad sellisele kutsele vastavad, siis ei kuluta nad oma energiat ning saavad vooluga kaasa minna. See ootamine on projektoritele väga raske, sest tihti on nad harjunud elama hoopis teistmoodi, ise asju ära tehes. Selline lähenemine aga lõhub neid ning projektorid peavad õppima ootama. Nii kaua, kui nad õppivad ootama on soovitatav projektoritel avastada kõike seda, mida neile sisimas meeldib teha, lugeda ja ennast täiendada kuskil koolitustel/kursustel, nautida elu! ning läbi selle toimub projektori kui isiksuse avastamine teiste poolt 🙂 Projektoreid on umbes 18% populatsioonist.

Reflektor on haruldane ning peegeldab teisi inimesi ja ümbritsevad

Reflektoreid on Maal vaid 1-2% ning nad täielikult peegeldavad enda sees seda, kellega nad koos on või kus kohas nad on. Kui reflektor tunneb ennast halvasti, siis pole koht tema jaoks õige. Kui hästi, siis seal saab ta tegutseda. Reflektorid on ülitundlikud inimesed ja nad peavad õppima sellega elama. Öeldakse, et nad peegeldavad ühiskonna tervist.

Reflektoritele on tähtis olla õiges kohas, õigete inimestega, kus nad tunnevad ennast hästi. Sellisel juhul saavad nad tegutseda. Samuti peavad nad meeles pidada, et üks kuu tsükkel on see, mis annab neile aimu, mis otsuseid on õiged, mida nad tegelikult tunnevad ja mis tegelikult toimub. Reflektoritel võtab see lihtsalt kauem aega, et endast aru saada ning lasta settida kõigel, mida nad pidevalt läbi välise kogevad.

 

Strateegiate tähtsus

Kirjeldatud strateegiad on olulised teadvustamaks, et mitte minna vastuollu sellega, milleks oled just sina loodud. Kui õppida neid strateegiaid jälgima, siis saab inimene rakendada oma täit potentsiaali kergusega.

Mina olen projektor ning alles viimastel aastatel olen hakanud aru saama, et stressirikad palgatöö kohad on olnud need, mis pole mulle üldse sobinud ja kus olen ennast läbi põletanud. Ma ei saanud kunagi aru, et miks mõni teine jõuab ja on rööprähklemises tubli, aga mina ei jõua. Süüdistasin ennast ja proovisin veel rohkem pingutada, sest nooruse energiast ja inertsist ma jaksasin väga palju. Olles jõudnud oma strateegiani saan aru, et tegelikult funktsioneerin ma paremini rahulikult “oma asja” ajades ja siis kõik juhtubki. Minu suureks õnneks üks minu eluülesannetest on õppida elu nautima. Totaalselt, täiega, iga keharakuga! Elada nii, et endal on hea olla. Ja projektorile omaselt näen ma inimeste sisse, nende põnevaid nurgataguseid, ma suudan neid oma projektoriga valgustada. Seda teen ka oma töös inimestega. Leides oma strateegia ja saades selgust, miks mu eelmised strateegiaid ei toiminud olen leidnud sisemise rahu- sest me lihtsalt oleme kõik erinevad 🙂

Kui ka sina soovid teada saada oma Human Desigi strateegiat, siis üks koht, kus saad oma kaarti teha: http://jovianarchive.com/Get_Your_Chart

 

 

 

 

Kuidas käia oma teed ehk ohvrirollist kangelaseks

Muinasjutud on huvitavad, nad peegeldavad tihti ühiskonna alateadlikke protsesse. Nad peegeldavad meile inimeseks olemist. Oled sa tähele pannud, et muinasjuttudes on peategelane alati kõigepealt ohvrirollis ja siis saab temast kangelane, kes saavutab oma unistuste elu? Kangelaseks muutub muinasjututegelane siis, kui ta astub oma mugavast igapäevaelust välja ja läheb rännakule. Mida see meile peegeldab?

UINUNUD INIMESED

Inimesed, kes on uinunud olekus, elavad elu automaatpiloodi peal. Nad ärkavad hommikul, hoolitsevad laste eest, täidavad tööülesandeid, liiguvad ringi ja suhtlevad automaatselt, kasutamata teadlikkust, miks ja mis ajendil üht või teist tegevust tehakse. Tihti lisandub automaatsusele ka ohvri roll, kus süüdistatakse teisi oma mitte-unistuste elus. Sellisel tasandil on pea võimatu oma ellu muutusi sisse viia. Võid siinkohal endalt küsida- kas sa elad automaatpiloodi peal või teadlikult? Kas sa näed ümbritsevas takistusi või hoopis võimalusi?

Uinunud olekus inimene ootab seda “miskit” väljaspoolt. Et äkki keegi tuleb ja ütleb, mida ma tegema pean. Veel parem, kui keegi teine teeb selle minu eest ära, et saaksin olla õnnelik. Uinunud olekus on raske elada, sest siis inimene ei kasuta oma potentsiaali ega ole õnnelik, isegi kui ta igapäevaelu peegeldab justkui heal järjel inimest, kes võiks oma eluga olla rahul. Inimesed, kes ütlevad, et neil on kõik justkui olemas, aga nad pole ikka õnnelikud- need inimesed pole astunud oma isikliku rännaku teekonnale. Nad on ikka ohvrirollis ega ole suutnud integreerida endasse kangelase omadusi.

Kõik me oleme üks hetk olnud uinunud. Küsimus on selles, kui kauaks sa tahad veel jääda uinunud olekusse?

RÄNNAKULE SÄTTIMINE

Rännakule saamisel on peamiselt kaks võimalust. Kui mõnda aega elada uninunud olekus, siis hakkab inimese sees kasvama rahulolematus. Kui see rahulolematus üks hetk saavutab maksimaalse ebamugavustunde, siis hakkab inimene endalt küsima, kas on äkki midagi, mida ma saan ise teha, et siit olukorrast välja pääseda? Sellised ebamugavustunded tulevad tihti ka kriisidega- lahutus, haigeks jäämine, koondamine/vallandamine, lähedase inimese kaotus, aga ka abiellumine ja lapse sünd võivad põhjustada isiksusliku kriisi ja panna inimest tegutsema, sest keskkond on muutunud ja vanad põhimõtted ja toimetulekumehhanismid enam ei toeta inimest ennast. Muinasjuttudes on need hetked, kus peategelane otsustab minna välja oma harjumuspärasest keskkonnast laia maailma, et leida seda “miskit”.

Teine , aga võib olla harvem võimalus on see, kui inimene on oma igapäeva kannatustes juba nii küps, et ta teele satub suuna näitaja näiteks uue suhte, mõne kursuse, hea tööpakkumise või õpetaja näol. Muinasjuttudes on selleks karakteriks tihti printsid. Kuid need päästjad on vaid päästikuks sinu enesearengu tee alguses. Ükski print ei päästa printsessi niimodi, et printsesse ei pea midagi ise oma elus tegema. Kohtudes oma elu armastusega, ägeda töökohaga või kursusega võid sa tunda, et nüüd alles hakkab tõeline areng pihta ja pead pingutama, et väljateenitud kingitust elult vastu võtta.

RÄNNAK

Rännak on midagi müstilist. Sa võid elada oma igapäevaelu edasi, kuid rännata enda sees väga põnevatel radadel. Ei pea selleks sõitma seitsme maa ja mere taha, lahutama abielu ja loobuma kõigest. Tõeline rännak toimub alati sinu enda sees, vahet pole mida sa teed ja kus sa oled. Muinasjuttudes rändab peategelane tihti pimedates ja koledates kohtades, kohtudes nõidade ja kurjusega. See peegeldab meile seda, et peame ka iseenda sees kohtuma oma tumedate varjude ja osadega, mida ei tahaks kuidagi päevavalgele tuua.

Võitlus oma tumedamate pooltega ei vii sind kuhugi, hoopis aktsepteerimine ja alistumine sellele, et need tumedad pooled sinus on. Inimese sees on peidus kogu universum, ütlevad targad. Nii on ka sellega, et igas inimeses on sees kurjust ja pimedust. Inimesed, kes varjavad oma tumedat poolt aina naeratades ja “olen väga hea” taha, nendel võtab oma tumedama poolega kohtumine rohkem aega. Lihtsam on neile, kes juba ei käitu iga kord viisakalt ja ootuspäraselt; kes julgevad käituda rohkem iseenda moodi, isegi kui see ei ole alati aktsepteeritud või tahetud teiste poolt.

KANGELASEKS SAAMINE

Muinasjutus saab kangelaseks oma rännaku lõpus, kuid minu meeles on inimene juba siis kangelane, kui ta on astunud oma rännaku teele ehk astunud oma mugavustsoonist välja, sest see on kõige keerulisem osa- astuda välja igapäevastest harjumustest. See tähendab alustada märkamisega, mittetoimivate mustrite läbinägemisega, julgesega teha asju teistmoodi. Kangelane oma teekonnal asub otsima oma Mina- kes ta tegelikult on ja mis elu tegelikult elada tahab.

Kuidas aga jõuda oma tugevusteni, oma päris Minani? Rännakul iseenda sisse hakkad sa nägema mustreid, mis sind enam ei kanna. Peab olema julgust, et nendest mustritest lahti öelda isegi, kui uusi veel ei ole. Alguses piisab sellest, kui otsustad, et sa ei soovi enam vanaviisi teha/elada/kogeda ja küsid elult uut mõtteviisi ja harjumust, mida peaksid endasse integreerima. Ja siis jääd ootama märke.

Sa pead ka aktsepteerima oma tumedamaid pooli. Enda sees seda nõida, kurjust, kavalust ja kõike muud, mida ühiskond ei soosi. Mida rohkem sa teed tutvust nende osadega endas ja hakkad neid atsepteerima, seda rohkem hakkab avalduma sinu tugevus, jõud ja sihikindlus. See on justkui uks uude reaalsusesse, mida oled hakkanud looma. Muinasjuttudes tuleb alati alistada lohet, et jõuda pärale. Inimesed aga proovivad iga hinna eest selle lohe eest põgeneda, tiiruga minna, mitte teda märgata. Otseteed ei ole. Alati tuleb alistada lohet. Või siis talle alistuda.

RÄNNAK ON LÕPUTU

Kas rännak on elu või elu on rännak? Alguses võib tunduda, et jõudes pärale, jõudes kohta, kus sa oled alati tahtnud olla ja kus tunned ennast hästi, on rännak läbi ja võib hakata mugavalt elu nautima. Jah, ajutiselt küll. See on isegi kohustuslik ja tähtis, õppida nautima neid vahepause, mis on rännakute vahel. Nautida seda head ja kerget tunnet nii kaua, kuni tuleb uus sisemine kutse. Kuniks tuleb uus tung, et kuskil on veel midagi. Siis hakkab sisemine Mina kutsuma sind uuele rännakule, sest inimene on programmeeritud pidevalt arenema. Nii ka enda sisemiste avastustega. Usun, et selle eesmärk on pidev oma elu loomine järjest paremale tasemele.

See tähendab seda, et sa võid läbida rännaku ja avastada oma unistuste tööelu ning olla rahul ja õnnelik seal kohas, kuhu oled jõudnud. Mõne aasta pärast võib su sees tekkida uus tung, midagi õppida, avastada, enda maailmapilti ja kogemusi laiendada. See on see tung, mis hakkab sind viima veel rohkem edasi, eesmärgiks luua järjest paremat elu nii sulle endale kui ümbritsevatele inimestele. Alistudes rännaku tungile hakkad sa tundma, et sa päriselt ELAD.

Holistiline karjäärinõustamine on sinu ühe rännaku algus. See on toetus sinu rännaku teel, et jõuaksid oma unistuste tööni, mis on just sellel hetkel sinu jaoks ja sinu heaks. Need rännakute algused on alati põnevad, mitmetahulised, natukene isegi hirmutavad. Olles ise mitmeid rännakuid läbi teinud ja näinud paljude klientide rännakute alguseid tean, kui väga vajab inimese hing rännakul toetust ja ära kuulamist, mõnikord ka suunamist. Üks hetk pusletükid lähevad paika; on vaja vaid aega, on vaja olla enda vastu üdini aus, on vaja enese aktsepteerimist ja siis hakkavad sündima imed. Kogu selle protsessi juures on kõige tähtsam see, et sa julged astuda oma esimesele või juba mitmendale rännakule!

Raamatusoovitus: Carol S. Pearson “Sisemiste kangelaste äratamine”

 

Minuga saad ühendust võtta:

5 + 3 = ?

 

Konstellatsioon karjäärinõustamises

Konstellatsiooni meetod on Eesti terapeutide ja psühholoogide maailmas järjest rohkem laineid löömas. Eks Ants Rootslasel on siin oma mõju:) Konstellatsioon on süsteemse pereteraapia meetod, kus kasutatakse töö seadistamiseks ja tulemuseks välja. Konstellatsiooni väli on midagi, millele sa saad paigutada ennast, oma probleemi ja oma perekonna, et otsida peidetud blokeeringuid ja sisemist ressurssi. Kuidas on aga süsteemne pereteraapia seotud karjäärinõustamisega?

Karjäärinõustamises ja career coachingus on pilk suunatud tulevikku, oma unistuste töö ja võimaluste loomisele. Harjutused ja meetodid on igati tulemuslikud, olen neid juba aastaid kasutanud ja tulemused on alati käega katsutavad- inimesed avastavad enda sees sügavad soovid, unistused ja eesmärgid, mis (töö)elu nad elada tahavad. Mõeldes läbi ka tegevusplaani, hakkabki inimene oma unistuste tööelu poole liikuma, kuid siiski… Ma olen näinud ja tunnetanud järjest enam, et pea kõikidel inimestel on olemas mingit sorti blokeeringuid, mis pole siiani lasknud neil oma unistuste (töö)elu luua. See on ka põhjus, miks nad minuni jõuvad. Vastasel juhul teeksid nad juba seda tööd, mis on just nende jaoks ja elaksid seda elu, mis neid õnnelikuks teeb.

Kliendi lugu:

Minu juurde pöördus klient, kelle soov oli aru saada, mis töö võiks talle sobida ja hingeliselt toita. Töökohtades, kus ta oli olnud, olid töösuhted jäänud lühikeseks ja ta ei saanud aru, miks see nii on ja mis talle tegelikult sobiks. Lisaks vaevas klienti motivatsioonipuudus, segased mõtted ja kohati apaatsus. Selliselt baasilt on väga raske tuua oma ellu suuremaid muutusi, sest *jõudu* pole taga. Tegime läbi career coachingu harjutusi ja kaardistasime kliendi sügavaid vajadusi ja väärtusi, mida töökoht peab esindama ning mitmeid võimalusi, mida ta saaks tööalaselt edasi teha. Küll aga ei tulnud sellega kindlust ja sisemist *jõudu*, et hakata oma elus muudatusi sisse viima ja uusi valikuid tegema. Ka ei toimunud äratundmist, mis kõikidest võimalikest valikutest praegusel hetkel võiks enim sobida.

Seadsime klienti ja valitud top3 tööalast võimalust väljale. Selleks olen kasutanud imelisi situatsioonikaarte, mis kõnelevad iga minu juurde tulnud inimesega sügavalt tema alateadvuse kaudu. Paigutades klienti koos tema tööalaste võimalustega väljale, tuli välja, et ta seisab oma tuleviku suunas seljaga ja vaatab midagi oma minevikust. Lisadesväljale sündmuse, mida ta minevikus vaatas, sai selgeks, et see on tema ankur ja blokeering, miks ta ei suuda oma tööelus õnnelikult edasi liikuda ning oma unistuste elu luua.

Klient käis seejärel läbi konstellatsiooni-protsessi (kuna ise alles õpin seda, siis soovitan häid kosntellööre, kelle poole pöörduda) ning ühest korrast piisas, et ta suudaks seista uuesti näoga oma tuleviku suunas ning hakkasid lahenema ka tema seisakud töö valdkonnas.

Ta ise kirjutas mõni nädal hiljem peale konstellatsiooni läbimist nii: “Mõni aeg on meie viimasest kohtumisest nüüd möödunud. Selle aja jooksul käisin oma esimesel konstellatsioonil ja see oli väga silmiavav, niiet aitäh suunamise eest! Teiseks selline tore uudis, et olen nüüd uuel töökohal. Hetkel tundub, et see täidab mitmed minu tööalased vajadused ning selle üle on mul väga hea meel. Seega tahtsin südamest sind tänada! Sain palju abi ning usun, et meie kohtumised panid uued energiad liikuma minu elus ja seda oli väga vaja.”

Suguvõsa mustrid

Konstellatsioon toob tihti välja varjatud suguvõsa mustrid, millest me pole teadlikud. Blokeeringud võivad esialgu paista, et on inimeses endas, kuid tihti kannab inimene endaga kaasas oma eelmiste põlvede tegemata ja tehtud tegusid, mõtteid, tagajärgi. See kehtib ka inimese lapsepõlve kohta, mis uskumusi on talle sisendatud vanemad, õpetajad ja teised lähedased. Konstellatsiooni väljal saame turvaliselt uurida blokeeringuid, mis ei lase jõuda soovitud punktini. Mõnikord piisab nägemisest ja teadvustamisest, et “see on minu takistus”, selle aktsepteerimises ja lahti laskmisest oma süsteemist ja asjad hakkavad elus paika loksuma.

Suguvõsast saab kätte ka häid asju nagu andeid, elujõudu ja usku endasse. Andeid ja sobivaid töösuundasid pärandatakse kolmandast põlvest (ehk meie vanaemade ja vanaisade poolt). Kes on see, kelle poole sind tõmbab? Kelle moodi sa oled? Mis on olnud sinu vanavanemate anded, mida nad võib olla pole saanud oma elus rakendada? Konstellatsiooni välja saab seada ka toetava jõu otsimiseks. Kus on see ressurss, mida on sul praegu vaja, et viia ellu soovitud muutused? Suguvõsa toetab alati oma järeltulijaid, kui seda neilt paluda.

Oma tööelu loomisel on ka tähtis teada, kuidas on su esivanemad suhtunud rahasse ja rikkusesse. Sealt on pärit palju takistavaid tegureid, mis ei lase 21. sajandil inimestel luua oma ellu küllust ja rikkust.

Energia on kõige võti

Mõnikord on lahendused sellised, mida ei saa mõistusega selgitada. Konstellatsioon töötab alateadlikul tasemel. Kõike ei peagi alati mõistusega lahti harutama. Tähtis on aga energiad liikuma saada õiges suunas. Kui sa seisad seljaga oma unistuste ja tuleviku poole (sest pead vaatama blokeeringud omaenda minevikust või suguvõsast), siis ükskõik kui palju sa ei pinguta, sa ei jõua sinna kuhu soovid jõuda. Tähtis komponent holistilise karjäärinõustamise juures ongi sinu blokeeringu tuvastamine- mis on see, mis pole siiani lasknud sul jõuda sinna, kus sa tegelikult tahaksid olla? Kui mineviku vari on saanud oma koha ja tähelepanu saad sa uuesti pilgu pöörata tuleviku suunas ja päriselt hakata elama OMA elu.

Kui soovid samuti kogeda välja meetodit ja vaadata alateadlikul tasandil, mis on see, mis sind takistab tegemast sinu hetke unistuste tööd, siis võta minuga ühendust:

1 + 1 = ?