Süsteemne vaade organisatsioonile 1 osa

Igat organisatsiooni saab vaadata, kui eraldiseisvat süsteemi- olgu organisatsioon kas väike või suur. Süsteem tähendab seda, et seespool on midagi erinevat, kui väljaspool. Süsteem koosneb erinevatest liikmetest ja mustritest nende liikmete vahel. Organisatsiooni süsteemi kuuluvad näiteks omanikud, juhatus, töötajad, tooted ja teenused, mida pakutakse, mõnikord on ka kliendid organisatsiooni osa. Igas organisatsioonis on ka subsüsteemid ehk alasüsteemid, nt osakonnad ja meeskonnad. 

Organisatsiooni süsteem tervikuna käitub erinevalt, kui üksikliige, ka siis, kui tegu on väikese ettevõttega, kus on liikmeid vähe. Piltlikult öeldes on organisatsioon justkui eraldiseisev isik, kes käitub ja mõtleb omamoodi.

Süsteemne vaade organisatsioonile aitab aru saada, kuidas erinevad alasüsteemid ja süsteemi liikmed omavahel suhestuvad ja suhtlevad.

Süsteemselt saab vaadata nii organisatsiooni, kui ka ühiskonda, sõpruskonda, perekonda jt. Kõik inimesed kuuluvad kuhugi süsteemi ning need süsteemid omakorda mõjutavad üksteist.

Erinevate süsteemide mõju organisatsiooni sees

Kas sa oled ettevõte juhina või töötajana tundnud, et  isegi, kui ettevõttel on selged eesmärgid ja visioon, siis indiviidide või meeskondade tasandil pole millegipärast nii lihtne neid eesmärke ja visioone kas omaks võtta või toimuvad mingid sündmused, mis takistavad päriselt eesmärkidele keskenduda?

Suuremate organisatsioonide puhul on oluline märkida, et erinevad osakonnad ja meeskonnad mõjutavad teineteist isegi, kui seda ei märgata. Iga osakond ja meeskond on omaette süsteem. Probleem meeskonnas mõjutab nii kogu süsteemi tervikut kui ka võib olla sümptomaatiline peegeldus ülevalpool olevatest mustritest, mis ei toimi ja kanduvad mööda struktuuri alla poole.

Samuti juhtub tihti organisatsioonides, et osasid süsteemi liikmeid vähendatakse või ei tähtsustata nende rolli kogu süsteemis. Kui osa süsteemist on rahulolematu, siis ei saa samuti süsteem ehk organisatsioon tervikuna hästi toimida.

Seepärast on oluline aru saada, kus on süsteemis probleem? See annab ajalist kokkuhoidu ning lahendusi, mis toimivad. Kui jääda tegelema kohtadega, mis on süsteemis juba tagajärg (mida tihti ka tehakse), siis lahendust ei tule või on lahendus lühiajaline.

Töötajate mõju organisatsioonile

Iga inimene on seotud pere, kultuuri, ühiskonna ja muude süsteemidega väljaspool tööd. Me ei näe töötajate süsteeme, mis nendega kaasas käivad. Ja see, mis ei ole ettevõte/juhi jaoks nähtav, omab suurt mõju ka konkreetses töökeskkonna. 

Organisatsioonid on harjunud värbama tööle teatud oskusi ja isiksuse omadusi, kuid arvestama peab ka sellega, et koos uue töötajaga tuleb töökeskkonda kaasa ka suur osa töötajast, mis ei pruugi olla otseselt nähtav. Töötaja toob tööle kaasa oma alateadlikud mustrid, süsteemidesse kuulumised ja neid rolle, mida ta on harjunud täitma erinevates süsteemides. 

Probleemid töökeskkonnas algavad siis, kui see nähtamatu osa töötajast hakkab “pead tõstma”. Just siis, paljud juhid satuvad hätta ega oska töötajat toetada ega toimivaid lahendusi välja pakkuda. Mida paremini on juht teadlik oma töötajate mustritest, seda sujuvam on koostöö meeskonnas ja ka kogu organisatsioonis.

Hea uudis on see, ettevõte ja sealsed juhid ei pea teadma kõikide oma töötajate taustsüsteemide infot, et edukalt toimida. Organisatsiooni enda mustrid peavad nii hästi toimima, et töötajad saavad aru, mis on nende panus ning kas tingimused ja väärtused on ettevõttega, kuhu nad tööle tulevad, kooskõlas. Muutusi saab läbi viia ka organisatsiooni süsteemide tasandil ja selleks peab aru saama organisatsiooni enda mustritest. 

Küll aga kui sa oled meeskonna juht ja soovid näpunäiteid oma töötajate võimalikest mustritest, siis seda ma jagan artikli teises osas.

Lähenev üritust: “Sinu äri varjatud mustrid. Kuidas luua rohkem kliente, nähtavust ja raha.”

 

 

Kui sa midagi väga tahad (kogemuslood)

Meile õpetatakse, et kui sa midagi väga soovid, siis kujuta ette seda, kümble selles tundes ja siis see sinu juurde jõuabki. Sellist lähenemist nimetatakse manifesteerimiseks ja visualiseerimiseks ning seda saab rakendada kõikides eluvaldkondades. Mis aga tihti juhtub, et inimene on kõikide meeltega millegis, mida ta väga soovid, aga soovitu ei jõua temani. Või võimalus hoopis eemaldub inimesest. Miks see nii aga on?

Antud “tehnika” puhul on mitu tähelepanekut, mida inimesed ei märka või ei teadvusta.

  • kui sa midagi väga soovid, siis märka, kas sa teed seda puudustundest (mul ei ole seda ja kui nüüd selle saan, siis olen väga õnnelik) või on see su loomulik olek, et sa tead, et üks hetk see sinuni jõuab. Mida suurem on puudustunne, seda suurema tõenäosusega su soov sinust hoopis eemaldub.
  • visualiseerimisel ja soovimisel on oluline vahet teha, kas see on su ego soov (natukene läheb kokku eelmise punktiga) või puhas soov. Seda saad testida niimodi, et kui sa tunned oma soovi lõpuni- nt tahan sellist töökohta, siis kas see soovi tähtsus väheneb sinu jaoks või kaob üldse ära, kui oled kogenud ja teadvustanud, et see on sul juba olemas. Kui see väheneb või kaob, siis oli see ego soov ja siinkohal saab tekkida sinusse puhas soov. Puhas soov on midagi, mida sa lihtsalt tead, et soovid, aga pole vahet millal ja kas see üldse juhtub.
  • lahti laskmine ja tähtuse maha võtmine antud soovil- see on mu lemmikpunkt, sest enamus suured asjad, mis mu elus on juhtunud on toimunud just siis, kui olen täiesti lahti lasknud, et vahet pole, see võimalus ei peagi minuni jõudma, ma ei peagi seda saama, oleks tore kui see tuleks, aga surve ja tähtsus on nulli lähedane.
  • vastupanu dünaamika- mida rohkem paned survet soovitule, seda väiksema tõenäosusega see sinuni jõuab. Kui suudad survet vähendad või viia miinumumini ootust, et see peab niimodi juhtuma, seda suurema tõenäosusega asjad juhtuvad.
  • kontrolli mehhanism- meie meel soovib, et asjad juhtuksid meiega kindlal ajal ja kindlas järjekorras. Me ei märka muid võimalusi enda ümber, vaid oleme ise ennast nö kinni pannud, et ainult see variant toob mulle leevenduse, teeb õnnelikuks, on ainuõige. Kohe, kui märkad ennast selliselt tundmast, siis oled sa kinni oma egos ega ole kontaktis oma suurema potentsiaaliga.

Kogemuslood:

  • kliendid, kes jõuavad mõtetes ja soovides oma ideaalse töökohani, isegi kandideerivad sinna ja siis avastavad, et ei saagi seda töökohta, kuigi see on “see õige” tundunud. Taustal on tihti suur rahulolematus olemasoleva töökohaga ning sellisel viisil endale uut kohta “luues” ei pruugi tulemust tulla. Olemasolevas töökohas on omad põhjused, miks see inimese elus on ja kui neid läbi ei nähta, siis kiire “plaaster” uue/ideaalse töökoha puhul ei suuda väljendada inimese tööalast potentsiaali- need asjad lihtsalt ei juhtu, sest sisimas peab inimene veel midagi õppima.
  • on mitmeid lugusid klientidest, kes kirjeldasid oma unistuste tööpäeva, kogesid neid tundeid, mida selline potentsiaali väljendus nendesse tooks ning panid piltlikult  öeldes (või otseselt) soovid laua sahtlisse ning siis mingi aeg hiljem avastanud, et nad elavadki täpselt sellist tööelu nagu nad kirjeldasid. Ise nad ütlevad, et nad ei keskendunud mentaalsetelt sammudele, kuidas see hakkab juhtuma ja elu seadis asjad ise paika.
  • minu mitu tööalast pööret ja väljakutset on tulnud just niimodi, et ma olen endast märku andnud, nt kandideerinud, kuid sisimas isegi koheselt loobunud ja mõelnud, kas mul üldse seda vaja on ja ka ilma selle võimaluseta on hea olla. Minu tekitatud pinge soovitule oli olematu ja see on alati tõmmanud võimalused ise minuni.
  • Minu esimene kõrgharidus EBS-is sai alguse samuti selliselt, et ma peaaegu ei soovinud minna sisseastumisvestlusele, sest olin kindel, et mul pole sellist raha, et sinna kooli sisse astuda (olin mõtetes lahti lasknud sellest soovist), kuid ikkagi läksin ja paari nädalaga asjad laabusid nii, et tekkis raha läbi uue töökoha ja sain ka kool sisse.
  • oma abikaasaga tutvusin samuti niimodi, et olin lahti lasknud kindla plaani, millal ja kus võiksin kellegiga tutvuda ning väga lühikese aja jooksul see tutvus tuligi.
  • enamus koolitused ja koostööd klientidega on mul sellises energias loodud, et ma soovin seda teha, sest väga naudin, aga mitte midagi ei juhtu ka, kui ma ei saaks seda teha. See on mulle olnud täielik lahtilaskmise õppetund, et mida rohkem ma lasen lahti soovist teha midagi, mida ma väga teha tahan, seda kergemine kõik asjad juhtuvad ja võimalused ise leiavad minu.

Minu kogemuste taustal on alati olnud kindel sisemine teadmine, et need asjad juhtuvad mingil viisil, aga ma lasen kontrollist lahti, et kuidas ja mis täpselt. Oluline on see tunne, mida sa soovid kogeda, mitte kogemus ise.

Ja kuigi ma väga armastan oma nõustaja, suunaja ja koolitaja rolli, siis ka see on lihtsalt üks roll ja ma ei jää sellesse liigselt kinni. See annab mulle võimalusi luua veel suurema potentsiaaliga, näha midagi, mida varem pole näinud ja leida uusi viise, kuidas asju teha.

Kui soovid tööalast muutust, head lähisuhet, kirgast elu, siis pelgalt selle ettekujutamisest ei piisa. Selleks, et sinna jõuda hakavad avanema sinus kihid, mida pead puhastama, et jõuda teistsugusesse kohta, kus sa siiani oled olnud. See ei ole alati mugav, see ei ole alati meeldiv. Aga lahti laskmise praktiseerimine ja lubamine olla kõigel nii nagu on praegu, aitab sind palju edasi. Ja taustal see teadmine, mis on sinu puhas hinge soov ja et see kindlasti on juba kuskil dimensioonis olemas, lihtsalt füüsilises maailmas peavad asjad ümber korrastuma ja see võtab aega 🙂

Luba endal kogeda puhtaid soove, kuid ära jää oma meeltesse kinni, kuidas täpselt need peavad juhtuma!