TÖÖTUBA: Kuidas olla õnnelik vaatamata eluraskustele- Madis Mark!

Selle sügise esimene töötuba on teemal “Kuidas olla õnnelik vaatamata eluraskustele”

L 13.10.2018 kell 11-16.00

Olla õnnelik, kui elus on pealtnäha kõik korras ja olemas, on lihtne. Aga kas see ongi õnn?
 
Mida teha, kui ligi hiilib hirm ja teadmatus selle ees, kas asjad lahenevad? Kui sa ei tee tööd, mida armastad. Kui su tervis pole sellisel tasemel nagu sooviksid. Kui finantsiline seis on ebakindel ja stressitekitav. Kui suhted lähedaste inimestega on katki või tunned ennast üksinda. Kui on juhtunud midagi, mida sa kontrollida või muuta ei saa. Kas ka sellistel juhtudel on võimalik olla õnnelik?
 
Kas õnn sõltub üldse sellest, millises olukorras sa oled? Või on see midagi hoopis sügavamat?
 
Mis oleks, kui suudaksid olla õnnelik isegi suures valus ja kurbuses? Kui suudaksid tunda sisemist rahu olles ümbritsetud kõikvõimalike probleemide ja väljakutsetega? Kui imeline võiks elu sellisel juhul olla, eriti kui kõik läheb hästi? Kui sügavalt suudaksid sellises meeleseisundis igat hetke väärtustada?
 
Koolitajaks on eneseabiraamatu “Valu kingitus” autor Madis Mark, kes jäi 9-aastasena ratastooli, kuid on nüüdseks oma esialgsest õnnetusest loonud oma suurima õnne. Oskus näha eluraskustes ilu, võtta vastu elu selle kõikvõimalike värvide ja kogemustega, kasvatada sisemist jõudu ja enesearmastust, et kergelt kulgeda oma unistuste suunas – seda kõike soovib Madis inimestele nüüd edasi anda.
 
Töötoas saad teada:
 
* Mis vahe on valul ja kannatusel
* Milline on õnne vundament ja millised on õnne võimendajad
* Kuidas panna enda suurim õnnetus või needus enda kõrgeimat hüvangut teenima ehk kuidas saada valuga sõbraks
* Kuidas õnnelikult oma unistuste reaalsust luua

L 13.10.2018 kell 11-16.00

Asukoht: LAEV, Vabaõhumuuseumi tee 1, Tallinn.

Kohti: kuni 12 inimest. Registreerimine natalja@sammedasi.ee

Tasu: 30 EUR sularahas koha peal

Oled oodatud!

Registreeri ennast koolitusele:

Holistilise karjäärinõustamise 4 eripära

Sa oled kindlasti kuulnud karjäärinõustamisest. Võib olla oled sa isegi käinud karjäärinõustamises näiteks keskkoolis, kui tuli valida edasine teekond, eriala, ülikool. Mõnikord käivad klassikalise karjäärinõustamisega kaasas erinevad testid, mis näitavad, mis valdkond või eriala võiks inimesele enim sobida. Need kõik on tänuväärsed tegevused, mis aitavad näiteks noortel panna paika esialgse suuna.

Karjäärinõustamine ja täiskasvanud

Minu juurde nõustamisse jõuavad enam jaolt inimesed, kes on juba midagi õppinud ja mõnda aega kuskil valdkonnas töödanud. Valitud töö üks hetk aga ei anna enam hingerahu, vaid vastupidi tekitab küsimusi, mida edasi ja kuidas edasi? See on täiesti normaalne. Inimese elu on tsükliline ja nii käib ka meie sisemine areng tsüklitena. See, mis oli meie jaoks hea valik kümme aastat tagasi ei pruugi seda olla enam praegu. Sellisel juhul peab sisse viima mingid muudatused, isegi kui veel ei tea täpselt, mis muudatused need on ja kuidas teha jälle nii, et hinges valitseks tasakaal ja rahu.

Holistilisel meetodil karjäärinõustamine erineb klassikalisest karjäärinõustamisest järgmiselt:

Esimene eripära – terviku kaardistamine

“Holistiline” tähendab tervikut. Holistilise karjäärinõustamise esimene eripära on see, et me kaardistame lisaks töövaldkonnale ka teised eluvaldkonnad ning vaatame inimest kui tervikut. Lisaks tööle on inimese elus väga tähtsal kohal suhe iseendaga, loominguline väljendus, töö ja pereelu tasakaal, suhe lähedastega. Kaardistades kõik eluvaldkonnad saab paremini aru, kus  võib olla ebakõla ja kus võivad ennast peita erinevad blokeeringud.

Teine eripära- kontakt iseendaga

Teiseks eripäraks oma nõustamise juures pean ma inimese enesekindluse ja eneseusu kasvatamist. Ükskõik, mis otsust karjäärivaldkonnas teha, selleks on vaja tugevat enesekindlust. Kui plaanis on teha kannapööre, alustada oma ettevõtlusega või aru saada, mis on tegelikult see tee, mida peaks tööalaselt käima- sul on vaja kuhjaga enesekindlust, sest elu kipub panema su otsused proovile 🙂 Iga muudatus vajab enesekindlust ja usku endasse. Nõustamise jooksul saame usku endasse kasvatada ja murda vanu uskumusi, mis pole siiani lasknud inimese täit potentsiaali kasutada.

Kolmas eripära- kutsumus mitte karjäär

Alati ei pruugi konkreetne eriala valik olla ainuke viis, kuidas luua rahulduspakkuv tööelu. Holistilise karjäärinõustamise jooksul ei keskendu me niivõrd karjääriredelil ülespoole ronimisega kui oma tegelike annete rakendamisega ühiskonnas. Kui leida enda jaoks väljakutse, mis resoneerub nii isikupära tunnustega kui hingega, siis saabki töö pakkuda rõõmu ja tasakaalu.

Neljas eripära- rännakud

Holistiline tähendab tervikut nii sees kui väljas. Kui mõistuse tasandil oleme kokku jooksnud ja vastuseid ei tule, siis on aeg pöörduda oma sisemusse ja küsida oma küsimusi sealt. Inimene on sügav olend. Rännakuid saab kasutada konkreetsete küsimuste küsimuseks, enesega kontakti loomiseks, oma ande avastamiseks ja paljuks muuks. Rännaku ajal on nö tavamõistus tagaplaanil ja ei sega. Kontakti saab oma sügavama olemusega ja intuitsiooniga. Sellelt tasandilt otsused saavad olla edasikandvad ja tulemuslikud.

 

Holistilise karjäärinõustamise tulemuseks saab olla olenevalt sinu hetkeolukorrast ja eesmärgist näiteks konkreetse valiku tegemine, eneseusu kasvatamine, oma kutsumusest paremini aru saamine, tasakaalu loomine töö ja pereelus, uute võimaluste kaardistamine, ettevõtlusega alustamine vms.

Oled laheksti oodatud, kui tunned, et antud meetod võiks sulle praegusel eluhetkel sobida.

Aja broneerimiseks täida alljärgnevad väljad ja saadan sulle lähimad vabad ajad:

 

, ,

Inimesed on andekad! 5 nõuannet, kuidas oma andekusele lähemale pääseda

Andekus- see on midagi, mis on antud igale inimesele. Andekusele pääseb ligi ennast sügavuti tundma õppides. Andekus elab alati meiega koos, kuid iseasi, kas lubame sellel andekusel avalduda.

Kuidas oma annet avastada?

Ande avastamiseks on vaja ruumi ja mõttevaikust. Tihti on anne midagi, mis on meiega palju aastaid kaasas, aga me ei mõtle, et võiksime seda andeks nimetada. Miks me aga otsime alati midagi suurt, kolossaalset, kättesaamatut? Tähtsad asjad ongi ju lihtsad. Meil on midagi, mis on olnud alati meiega kaasas. Me peame lihtsalt õppima seda rakendama oma elus. Kui me rakendame seda annet oma elus, siis oleme kohe kindlasti palju tasakaalukamad oma tegemistes ja sisemises tunnetuses. Isegi ideaalset tööd ei pea enam otsima, kui saame hakata oma annet maailmaga jagama.

Järgmiseks toon ma välja 5 nõuannet, mille üle mõtiskledes saad sa paremini mõista oma sisemist andekust:

  1. Jälgi, mida sa imetled teiste inimeste juures– see on sul endal olemas! Vastasel juhul sa ei suudaks seda niisugusel viisil märgata. Otsi see omadus ka endas olemas ja mõtiskle, kas ja kui palju sa rakendad seda omadust oma igapäevaelus. Proovi neid omadusi veel rohkem rakendada.
  2. Millest sa unistasid lapsepõlves? Mis mänge meeldis sulle mängida ja mis tööd tahtsid sa väiksena teha? Kui ise ei mäleta, siis uuri lähedastelt. Me ei pruugi täiskasvanutena tahta enam kassapidajad olla, aga mingi nüans selle töö juures võib olla see, mis sisemise olemusega sobib.
  3. Millest sa unistad praegu? Salamõtted ja sisemised mõtisklused. Võib olla midagi, mida sa arvad, et nagunii ei täitu või seda ei saa. Sinu praegused unistused ei pruugi jääda unistusteks, kui sa vähehaaval tood need mõtted päevavalgele ja hakkad andma neile jõudu ja energiat. Kui on õige aeg, siis elu hakkab toetama. Unistused ei ole pelgalt unistusteks, vaid need on sisemised kursid, kuhu suunas peaksime liikuma.
  4. Mis iseloomujooned on sinuga kaasas käinud lapsepõlvest saatik tänasesse päeva? Midagi, mis on just sulle omane. See on sinu olemuses, seda saab vajadusel korrigeerida, kuid ei tasu ennast tahta kardinaalselt muuta. Isegi kui tundub, et mõni iseloomuomadus on tülikas ja mõtetu, siis peatu ja vaatle veel korra- üks tülikas iseloomuomadus võib mõnes teises olukorras olla väga vajalik ja elupäästev.
  5. Kujuta sisimas ette, et tegeled oma lemmikasjaga/hobiga/suure huvialaga– mis tunded sind valdavad ja mis omadusi sa seda tegevust tehes kasutad? Kui sul praegu kindlat huviala pole, siis mis huviala/hobi see oli nooruspõlves või lapsepõlves. Oma lemmiktegevustega tegeledes kasutame enda selliseid omadusi, mis on osalt meie tugevused ja teiselt poolt sellised omadused, mille kasutamist me ise naudime. Vaatle, kas ka töö juures saad sa kasutada samu omadusi.

Usk endasse

Oma ande avastamine ja eriti ellu rakendamine võib aega võtta. Ta on ühelt poolt lihtne, sest anne on meie sees, st meie lähedal. Teiselt poolt peab vaatama sügavuti enda sisse, oma kõiki tahke, neid aktsepteerima ja siis päevavalgele tooma. See nõuab julgust, usku endasse ja oma hirmude läbitöötamist. Andega käivadki kaasas hirmud. Hirmudele vastu astumine toob meid lähemale iseendale. Kui sa tead, mida sa tahad teha, aga kardad, siis palju õnne! Sa oled väga lähedal 🙂 Võta julgus kokku, astu esimene samm ja maailma hakkab sind toetama.

Seda ma näengi väga tihti, et kui anne on avastatud, siis kõige suurem proovikivi inimeste jaoks on usk sellessee, et nende anne on maailmale tähtis. Inimesed tihti ei peagi mõnda oma tugevat külge andeks. Tundub ju, et maailmas on nii palju kirjanike, disainereid, insenere, õmblejaid, joogaõpetajaid, ilutegijaid, nõustajaid. Kus see minu koht veel siin on? Aga ma ütlen Sulle- kui sinu sees elab tunne, et seda sa tahad teha; seda sa naudid ja see on tegevus, mida sa võiksid ka tasuta teha, siis on see midagi, mida sa pead maailmaga jagama! Sinus on individuaalsus, mis avaldub läbi selle ande. Ja just seda maailm vajabki! Su annet vajavad ka inimesed sinu ümber, sest muidu ei oleks sul nii tungivat tunnet kogu see aeg sinuga kaasas.

Võtke endale eesmärgiks oma anne avastada, sest kui jõuate sellele lähemale ja eriti, kui jagate seda maailmaga, läheb teie enda elu tasakaalukamaks, sügavamaks ja nauditavamaks.

 

 

 

Kui ei suuda otsustada- 4 isiklikku näpunäidet, mis mind on aidanud valikute tegemisel

Valikud

Mis on valik? Valik on midagi, mille tagajärjel me midagi saame ja samas ka midagi kaotame. Saame uue võimaluse ja kaotame kõik ülejäänud võimalused. Me oleme harjunud maailma jaotama heaks ja halvaks. Kui valime midagi ja oleme õnnelikud, siis oli see hea valik ja  kui meie valiku tagajärjel oleme õnnetud, siis tähendab see meie jaoks, et saime hakkama vale valikuga. Aga kas tegelikult? Miks me tihti arvame, et on ainult käputäis õigeid valikuid ja ülejäänud on meile halvad valikud?

Siin on kaks suunda. Esiteks, midagi valides loobume me ülejäänud võimalustest. Meie meel aga hakkab kahtlema, kas me mitte ei loobunud millestki väga heast. Äkki jäime tõelisest õnnest ilma, mida oleks see teine valik meile pakkunud? Teine suund on see, et me kardame eksida. See tuleb tihti kaasa lapsepõlvest, mil tollel ajal oli eksimine pigem häbi ja mida üritati varjata. Aga kas eksimused ka tõesti eksisteerivad? Mõni teekond võibki olla raske ja mitte teha iga hetk õnnelikuks, kuid läbitud raskused kasvatavad meid inimesena ja isiksusena. Me võime jõuda läbi raske teekonna ja justkui vale valiku tagajärjel palju õnnelikuma eluni, kui tavapärase “hea” valikuga. Seepärast ei julgeks ma väita, et eksisteerib väga valesid valikuid.

Mul endalgi on kohati raske teha valikuid, sest proovin enda jaoks läbi analüüsida kõige “parema” variandi ja seepärast olen õpinud kasutama erinevaid tehnikaid, et leevendada mentaalset hirmu “vale” valiku ees. Jagan neid ka teiega:

  1. Loobu perfektsionistist enda sees. Perfektsionist meie sees tahab kõike lõputult kontrollida, et tagada turvalisust valiku tegemisel. Ta soovib, et kõik sammud ja teekond oleks ette teada, mis saama hakkab. Paraku ei allu elu aga ainult meie kontrollile (seda olen viimasel ajal eriti õppinud!) Seepärast kaalutleb perfektsionist ka kõiki ohtusid erinevatel teekondadel ning lõputu analüüsina ei jõua ta otsusega kuskile. Sest kust peaks üks inimene teada saama kõiki elulisi plaane meiega?! Midagi tuleb ju üks hetk ära otsustada, aga perfektsionisti küüsis pole üksi valik piisavalt hea ja turvaline. Seega perfektsionist tuleb valikute tegemise hetkel kontrolli alla saada.
  2. Mis valikut sa teeksid armastusest ja mis valikut hirmust? Esialgu justkui kerge küsimus, kuid tegelikult mitte nii väga. Kas ma jätan lapse praegusesse toredasse lasteaeda armastusest lapse vastu (ja sõidutan teda iga päev 10 km kaugusele linna) või teen ma seda hirmust, et kardan kohanemisraskusi uues samuti toredas lasteaias? Mõistus ütleb esimese paari sekundiga, et muidugi vanasse lasteaeda, sest armastan ju oma last ja ta seal harjunud! Aga sügavamale minnes saan aru, et soov osaleda kogukonna elus ja lähedalasuvas lasteaias tuleb südamest ja hirmu taga on soov vältida muutustega tekkinud ajutist ebamugavust.
  3. Usalda elu. Seda peab õpima tegema. Tuleb usaldada, et isegi, kui ei tea kõiki samme, mis tee peal tulevad, tuleb astuda see esimene. Ja saades aru, et me ei saagi oma valikutega ikkagi kogu oma elu kontrollida, siis tuleb alistuda. Alistuda eluvoolule, et teatud asjad juhtuvad meist sõltumata. Juhtuvad, et meid õpetada. Et meid isiksustena kasvatada. Elu saab õpida usaldama nii, et sa lihtsalt oled ja vaatad- mis elu sulle räägib, mis märke tee peale saadab? Mis suunda näitab? Ilma analüüsita ja ideaalideta.
  4. Loobu lõpututest kaalutlustest ja otsusta midagi ära. Mõnikord on ka seda vaja. Kui oleme lõputult analüüsinud ja mõelnud ja pole suutnud midagi otsustada, siis tuleb lihtsalt üks hetk otsus ära teha. Me võime lõputult teha plusse ja miinuseid. Tihti juhtub nii, et ühel päeval kui kaldume ühele poole, leiame ka rohkem plusse selle valiku poolt ja teisel päeval jälle vastupidi. Ja see ei pruugi meid kuhugi viia ja kurnab meie eluenergiat. Üks konkreetne valik, aga viib kindlasti kuhugi! Kuhugi kaugemale kui sa praegu oled.

Üks väike nipp ka siia lõppu. Otsuse langetamisel mitme valiku vahel võiks teha endaga kokkuleppe, et ma teen sellise valiku, mis aitab mul elada rahulikumat elu/anab mulle rohkem vabat aega/paneb mind ennast väärtuslikumana tundma vms. Tähtis on, mida sa tegelikult selle valikuga taotled– siis saab nii sisetunne kui elu sulle appi tulla otsuse tegemisel.