Karjäärimuutuse grupp väikelaste emadele

Karjäärimuutuse grupp väikelaste emadele on mõeldud Sulle, kui kasvatad alla 3-aastast last ning soovid teha enda elus tööalast muutust.

Emaks saamine on naise jaoks elumuutev kogemus. Koos pisikese maailmaimega muutub ka arusaam senisest elust, iseendast
ning vanad sissejuurdunud harjumused ei pruugi enam teenida. Nii see juhtub iga kord, kui naisest saab ka teist, kolmandat ja neljandat korda ema. Iga uue ilmakodanikuga sünnib naine uuesti- midagi tuleb juurde ja midagi jääb maha.

Tööalase maailma väärtused muutuvad naistel samuti peale lapse sündi. Eriti on tuntav suur muutus peale esimese lapse sündi. Paljude värskete emade jaoks on soov luua enda jaoks uus töö, mis sobituks paremini nende uue isiksuse ning väärtustega.
Antud kursus aitab Sul jõuda lähemale sellele, milline see töö võiks olla, mis päriselt sobitud sinu uue MINAga.

KARJÄÄRIMUUTUSE GRUPP VÄIKELASTE EMADELE on Sinu jaoks, kui:

  • soovid teha karjäärimuutust, aga ei tea, milline töö võiks Sulle veel sobida
  • otsid enda tõelist kutsumust ja eneseteostust
  • ei soovi vanale töökohale peale lapsehoolduspuhkust naaseda
  • soovid kaardistada enda tugevusi ja võimalusi tänasel tööturul
  • Sul on hobi, mis võiks luua lisasissetulekut
  • soovid edaspidi töötada paindlikumalt, aga ei tea, mis võimalused selleks on
  • otsid viise, kuidas hästi ühildada tööd ja pereelu

KARJÄÄRIMUUTUSE GRUPIST saad:

  • loovaid ja inspireerivaid harjutusi, mis panevad sind ennast uue pilguga vaatama
  • kuulata ja soovi korral jagada kogemusi teiste samas vanuses laste emadega
  • professionaalset pilku ja nõuandeid kogenud karjäärinõustajalt, värbajalt ning samuti 2-lapse emalt, kes on teinud karjäärimuutuse peale emaks saamist
  • unistuste kaardistamist
  • enesekindlust ja teadlikkust enda võimalustest praegusel tööturul
  • aega endale
  • usku ja arusaamist, et väikelapse emana on suurepärane aeg alustada enda tõelise eneseteostusega

MIDA GRUPIS TEEME?

  • erinevaid loovaid ja praktilisi harjutusi (eluring, IKIGA-i, unistuste tööpäev, tööalased väärtused, võimaluste puu jt)
  • kaardistame visiooni ja eesmärgi, kuhu soovid liikuda
  • aitan osalejatel näha isiklike tugevusi ja võimalusi
  • räägime, kuidas tööelu väljakutsed võivad olla seotud suhetega oma vanematega
  • vahetame kogemusi ja toetame üksteist
  • kohtumiste lõpus teeme praktilise tegevuskava, mida saad edaspidi hakata järgima
  • kohtumiste vahel saad teha loovaid koduülesandeid

Sa ei pea tagasi minema vanale töökohale, kui Sa seda ei soovi! Sul on suurepärane aeg lapsehoolduspuhkuse ajal luua endale uut ja veel paremini sobituvat karjääri, kutsumust ja paindlikkust, nagu oled seda soovinud. Olen Sulle selles toeks!

 

KOHTUMISTE AEG

Kohtumised toimuvad Zoomi vahendusel ning on järelevaadatavad

Kui sa ei saa mõnel päeval osaleda, saadan sulle kõik vajalikud kirjalikud harjutused e-mailile ning saad need edukalt läbi teha läbi järelvaatamise.

GRUPP I alustab 14.09.2022

Kohtume kolmapäeviti Zoomi vahendusel kell 17.30-20.00 (14.09.; 28.09.; 12.10.; 19.10.)

Selleks, et saaksime hoida ruumi ka individuaalseteks kogemusteks ja üksteist toetada on mul broneeritud 20 kohta muutust soovivale naisele. Kas sina oled üks nendest?

OSALEMISE TASAKAALUPANUS

133 eur kursuse eest (4x, kokku 10h)

BOONUS

Üks individuaalne karjääri coachingu seanss soodushinnaga- küsi lisa natalja@sammedasi.ee! Vajadus selgub peale kursuse läbimist.

 

KURSUSE VIIB LÄBI:

Natalja Prümmel on pikaajalise kogemusega karjääri ja arengu caoch ning lisaks ka värbaja. Ta on on professionaalne konsultant, kes aitab inimestel avastada nende elu kutset. Natalja on läbi viinud mitmeid karjäärialaseid töötubasid erinevatele sihtrühmadele. Tema südamelähedaseks grupiks on väikelaste vanemad, sest ta on ise teinud karjääripöörde peale emaks saamist.  Natalja kasutab oma nõustamispraksises ja töötubades sisukaid harjutusi, loovaid tehnikaid ning konstellatsiooni elemente. Ta usub, et igas inimeses on olemas tema individuaalne anne ja see töö, mida just see inimene peab siin maailmas tegema. Seda on kinnitanud ka tema kliendid, kes on avastanud enda jaoks tõelise kutsumuse.

Natalja on lõpetanud EBS-i ja Tallinna Ülikooli, läbinud mitmeid karjääri ja coachingu alaseid täiendkoolitusi (k.a. grupicoachingu rahvsuvaheline sertifikaat)), õppinud Holistika Instituudis ning hetkel on rahvusvahelises konstellatsioonide väljaõppes Eesti Konstellatsioonide Instituudis, mida juhib Tiiu Bolzmann. Natalja on uudishimulik elu avastaja. Ta on abielus ning tal on kaks poega, kellest noorim on 1,7 aastane.

 

Registreerumiseks võta minuga ühendust natalja@sammedasi.ee või täida allolev ankeet:

*Kui ma pole sulle vastanud kahe tööpäeva jooksul peale ankeedi täitmist, võta minuga otse ühendust natalja@sammedasi.ee

2 + 5 = ?

Kust tuleb jõud, et teha muutus?

Inimene unistab paremast tulevikust, niimodi oleme me programmeeritud. Alati arenema, elu edasi andma (ka läbi loomingu). Teises küljest oleme me stabiilsuse ohvrid. Stabiilne elu on inimese jaoks turvaline elu. Tuttav ongi tihti turvaline ja nii raske on teha midagi mitte-tuttavat, sest siis on tunne, et maa jalge alt kaob ära. Kaks vastandlikku vajadust, kumb peale jääb?

Armastuse korra seaduse järgi (Bert Hellingeri teooria) on samuti inimesel ühelt poolt alateadlik südametunnistus, mis seob teda tema perekonnaga ning individuaalsus, mis otsib oma väljendust elus ning seda, mida tema peaks siin elus tegema. Seni kuni sa võrdled ennast, vastandud, pead ennast paremaks või halvemaks kui teised, nii kaua ei käi sa veel OMA rada. Kohe kui sa hakkad oma rada käima on see vaikne, omamoodi ja kooskõlas sinu hingega. Kuidas aga jõuda oma hinge ja individuaalsuseni, kui meid mõjutavad samal ajal alateadlikud seotused meie päritoluperekonnaga?

“Iga inimene on eriline, ainukordne, iseenesest täiuslik elu väljaanne. Ja iga inimene on tema vanemad. Igaühel on midagi oma ja ta tunneb end kohustatuna käima oma teed, võib olla isegi järgima sisemist kutset sooviga ennast ja oma võimeid teostada. Samas on iga inimene seotud oma päritoluga ja järgib teadvustamatult sellest päritolust tulenevaid ülesandeid.” W. Nelles

Sisemine jõud on selja taga

Nelles jätkab “Tavaline,”moodne” tee on rebida ennast oma päritolust lahti. Moodne on vastandada oma individuaalsust ülevõetule, uut vanale. Kuid uus sünnib vanast ja kõige tänase eelduseks on eilne. Tänane sisaldab alati eilset. Muutunud on ainult vorm. Uus on vana muutunud kujul. Seetõttu on tähtis, et kõik vana- oma päritolu, eelnenut, esivanemaid- tunnustatakse. On oluline näha ja austada seda, et vana on teinud uue võimalikuks.”

Esimene osa kõlab minu jaoks nagu teismelise mäss- rebida lahti ennast perekonnast, et leida oma individuaalsus. Mis aga juhtub täiskasvanud eas? Olen näinud mõlemat: on inimesi, kes pöörduvad alateadlikult tagasi oma vanemate rüppe ja lapse staatusesse elades oma elu justkui täiskasvanuna, aga lootes paljustki oma vanemate peale; nähes neid ikka veel läbi idealiseerimisprisma. Ja on ka teisi inimesi, kes jäävad oma vanemaid süüdistama, põlgama või hoopiski eitama. Kumbki variant ei anna inimesele seda elujõudu, mida tal on vaja OMA teel käimiseks. OMA teel käimiseks peab tunnustama kõigepealt seda, mis oli ehk siis oma vanemaid vastu võtma.

Näen tihti ka karjäärinõustamises, et inimene küll loob oma meeles soovitud muutuse- ta teab, mida ta teistmoodi teha tahab, kuid jõudu astuda esimene samm OMA tee suunas tal pole. Kust tuleb see JÕUD?

Läbides nüüdseks mitmeid konstellatsiooni disaine ja praktikaid näen ma selget seos, kuidas meie vanemad meie selja taga annavad nähtamatu jõu, et olla meie ise. See kõlab lihtsalt, kuid sisemine protsess inimese sees, kes võtab päriselt oma vanemaid vastu ja suudab seista seljaga vanemate poole (st keerab näo oma saatuse suunas, mitte ei vaata ainiti, kuidas vanematel läheb) on sügav ja kohati keeruline. Inimestel on mentaalselt raske võtta vastu nii oma isa kui oma ema kõige sellega, mida nad on teinud. Võtta vastu lihtsalt tunnistades, et “nii oli minu lapsepõlves” ja “ma ei saa seda muuta”.

Aga see on oluline. Oluline on päriselt võtta vastu see elu, mida saame emalt ja isalt- seal taga peitubki see jõud, mis kannab meid läbi muutuste. Sa saad seda praktiseerida väga lihtsalt.

Harjutus: Kui sul on vaja teha elus tähtis otsus; ees on oluline esinemine, tööalased läbirääkimised- siis kujuta enda selja taha oma vanemaid. Kujuta ette, et nad seisavad su selja taga ja taju nende tuge. Võid kujutada ette, et nad panevad toetuseks oma käe sinu õlale. Nende tugi aitab sul olla sina ise igas olukorras. Olles kontaktis oma MINA-ga on inimene aga peatumatu 🙂

Isa mõju töösuhetes

Kui me räägime erinevatest tööalastes kogemustest, siis siinkohal on tähtis märkida, et paljustki mõjutab seda valdkonda meie oma suhe isaga. Olen juba eelnevalt teinud postituse selle kohta, kuidas inimesed läbi liigse töötamise üritavad tõestada just oma isale oma sisemist väärtust (vaata siit). Pidevalt püüdes tõestada kellegile teisele oma sisemist väärtust kaotame me oma isikliku jõu.

Isa ülesanne on hakata lapsele õpetama umbes 3 eluaasta paiku turvalist välismaailma. 7 eluaasta paiku läheb laps energeetiliselt rohkem isa energiasse, et muutuda veelgi iseseisvamaks. Kui isa pole nendel tähtsatel verstapostidel kõrval olnud või justkui olnud, aga tegelikult mõtetes eemal (nt karjääri tehes), siis lapsel jääb turvaline maailma avastamine poolikuks. See omakorda tingib ebakindluse tulevikus tööalases maailmas või siis vastupidi ennastunustavat töörügamist, sest laps pole saanud oma arengu ajal isalt näpunäiteid, kuidas välismaailm töötab.

Harjutus: kujuta enda ette oma isa (võid panna nt ka padja isa kohale), seisa ta vastu ja tunneta, mida sina tunned, kui seisad oma isa vastas? Mida sa tahaksid talle öelda? Võid talle praegu seda turvaliselt öelda. Kui see on tehtud, siis vaata uuesti oma isa, pane parem käsi oma südamele ja tee isa ees kummardus. Täna teda selle elu eest, mis ta sulle andis ja ütle mõttes või valjult “Aitäh isa elu eest. Ma võtan nüüd selle vastu. Ma olen nüüd täiskasvanud. Kõik, mida ma ei saanud lapsepõlves, loon ma nüüd ise oma elus. Sulle jäävad sinu õppetunnid ja mulle jäävad minu õppetunnid. Aitäh veel kord.”

Teine viis olla alateadlikult seotud oma suguvõsaga, on järgida suguvõsa rahalisi mustreid. Kui sul ei ole tänasel päeval nii palju finantse nagu sooviksid, siis:

Nr 1- vaata otsa iseendale, et kas sa oled kontaktis oma MINA-ga, kas sa teed otsuseid vastavalt oma sisemisele tundele või üritad sa tõestada (oma isale), et oled edukas ja armastust väärt.

Nr 2- uuri oma suguvõsa rahalist lugu. Mis on seal juhtunud? Kes on olnud rikas või hoopis kummardanud vaesust, sest nii on turvaline? Mis rahalisi uskumusi sa said oma vanematelt ja kust nemad oma uskumusi said?

Ära looda pärandusele, lotovõidule või kaaslase heale sissetulekule. Palju mõnusam ja kergem on luua ise oma finantse, vabastades endast rahalisi uskumusi ja luues oma toetavaid uskumusi, mis sind kannavad. Kui lood ise oma finantse, siis oled prii emotsionaalsetest taagadest, mis võivad kaasneda nt pärandusega või vanemate/kaaslase rahalise toetusega.

 

Kokkuvõtteks

Sisemine jõud ükskõik millisteks muutusteks on igaühe sees olemas. Selle jõu nimi on ELU. Elu, mida sa oled saanud oma emalt ja oma isalt. Isegi, kui üks vanematest ei ole kunagi osalenud sinu elus, saad sa temalt elu vastu võtta kummardades kujutluses ta ees ja tänades selle elu eest, mis ta sulle andis. Jättes maha kõik etteheited oma vanematele saad sa vastu võtta just selle individuaalsuse, milleks oled siia sündinud.

Anna-Liisa tagasiside

1. Mis oli sinu jaoks holistilise karjäärinõustamise juures kõige kasulikum? Mis sa enda jaoks siit said?
Kui esimesele nõustamisele tulles oli mul tunne, et mind ei huvitagi justkui ükski valdkond ja ma ei osanud absoluutselt näha, kuhu sooviksin edasi vaadata, siis pärast teist kohtumist taipasin, et neid suundi on tegelikult pigem palju. Varasem motivatsioonipuudus ja sihitu tunne asendus pigem mõttega, et on nii palju põnevaid valdkondi, mis mind tegelikult huvitavad. Mul pole olnud lihtsalt julgust midagi uut katsetada ja olen jäänud ebameeldivasse mugavustsooni kinni.
2. Mis harjutused sobisid sulle kõige paremini ja mis harjutustel oli kõige suurem mõju?
Minu jaoks panid enam mõtteprotsessid liikuma IKIGAI ja võimaluste puu.
3. Mis muutus sinu elus ja sinus endas nõustamisprotsessi jooksul?
Sinu ajendusel vaatasin võimaluste puud tehes oma igapäevasest piiravast raamist välja ja lubasin endal suuremalt mõelda – sellega kaasnesid väga toredad positiivsed emotsioonid, mida ma ei olnud ise oma karjäärivalikuid kaaludes väga ammu tundnud. Tegelikult olin kõigist nendest suundadest, mis puuokstele kirjutasin, ju varasemalt teadlik ja olin neile kõigile mingil ajahetkel oma elus mõelnud. Selline kaardistamine aitas aru saada, et need valikud on mul tegelikult endiselt kõik võimalikud ja paberile pannes sain ka aru kui palju neid on. Varasemalt julgesin kaaluda vaid tagasihoidlike ja käegakatsutavaid karjäärivõimalusi, mis tundusid antud ajahetkes kohe reaalsed ja turvalised. Need mõtted ja valikud, mida olin kunagi ammu kaalunud, aga olin ühel või teisel põhjusel teostamata jätnud (nt. sisekujundus või oma kohviku avamine), tundusid juba kunagi läbi kaalutud ja välistatud. Harjutuse käigus sain aga aru, et tegelikult on need mul endiselt kusagil peasopis alles ja see, et ma kunagi neid suundasid valida ei julgenud, ei tähenda, et ma neid nüüd või edaspidises elus enam ette võtta ei võiks.
4. Ettepanekud
Sinu edasised õpingud ja plaanid, millest viimasel kohtumisel rääkisid, tunduvad täpselt ideaalne täiendus, et saaksid kõigile kientidele terviklikku kogemust pakkuda ja neil oleks mugav ja efektiivne ühe terapeudi juures kõigele vajalikule vastused saada. Üleüldiselt oled kokku kombineerinud väga ägeda ja omanäolise teenuse ning mina sain igatahes väga positiivse kogemuse osaliseks. Hästi põnev oli ja äärmiselt meeldiv ning mugav oli sinuga vestelda 🙂
Veelkord suur aitäh!
Anna-Liisa, 5 kohtumist

Human Design aitab teha karjäärivalikuid

Human Design on miskit, mida avatuma mõttelaadiga inimene võiks lasta endale teha. Ta on sarnane astroloogiale, kuid ta pole ainult astroloogia. Ta on midagi enamat. Mina olen leidnud endale sealt vastuseid mind painanud küsimustele ja huvitavaid äratundmisi. Samuti, kui seda teha oma lastele ja teistele pereliikmetele, hakkad ka nende omapärasid paremini mõistma 🙂

Human Designi peamine peegeldus on otsustuskoht ja elustrateegia. Tundes oma strateegiat ja otsustuskohta saad hakata elama palju vabamalt ja endale loomuomasemalt.

Eristatakse 4 põhitüüpi strateegiaid:

Manifestor

Generaator/Manifetseeriv Generaator

Projektor

Reflektor

Ma ei hakka ümber kirjutama kogu informatsiooni, mis on internetiavarustes juba kirjutatud, kuid jagan teiega lühidalt infot, mida üks või teine strateegia tähendab tööalases võtmes.

Manifestori ülesanne on pidevalt luua uut

Manifestoril on kaasasündinud palju energiat kõige uue loomiseks- uued ideed, algatamised, protsessid. Manifestori tüüpi inimene ei suuda lihtsalt “olla” ja mitte midagi teha. Ja ta ei peagi. Tal on loomuomaselt palju algatamisjõudu ja ta ei tohikski seda raisku lasta.

Manifestor suudab tööle panna ka teised inimesed. Seda tüüpi inimene sobib hästi juhiks, mentoriks, eestkõnelejaks. Samas suudab ta elus läbi lüüa ka täiesti üksinda, tal on selleks kõik jõuallikad olemas. Samuti on sellel inimtüübil vajadus tegutsemisvabaduse järele. Piirides ja raamides ei suuda ta hästi oma potentsiaali kasutada. Koht, mida see inimtüüp peab õppima on teiste inimeste informeerimine, kui ta plaanib hakata midagi tegema. Samuti ei tohiks manifestor eeldada, et kõik on temasugused ning halvustada teisi, miks nemad nii palju ära ei tee. Manifestoril lihtsalt on piiramatult energiavarusid ning ta teeb asju ära kergusega. Igal ühel sellist loomuomast energiavaru kaasasündinud pole. Manifestoreid on alla 10% inimkonnast.

Generaatorid on head töö tegijad ja täis energiat

Generaatoril on samuti hulk eluenergiat, mida ta saab igapäevaselt kasutada. Erinevus manifestorist on see, et tema ei ole disainitud asju algatama, vaid peab ootama elult võimalusi, millele siis jaatavalt vastata. Generaatori ülesanne on oma eluenergiat õppima suunama õigetesse kohtadesse, mitte arutult seda ringi paisata. Selleks peavad generaatorid õppima aega maha võtma ja tunnetama, mis on see, mida nad tegelikult peavad tegema? Mis kutsele nad soovivad tegelikult vastata? Kas tulnud ettepanek on “jah” või “ei” tundega?

Kui generaatorid selle ära õpivad, siis jookseb nende elu juba palju libedamalt. Vastasel juhul võivad nad tunda, et nad pidevalt teevad midagi, sahmivad ringi, kuid tulemusi väga pole ja ise on rahulolematud.

Generaatorid on üks nendest tüüpidest, kes võiksid kõige paremini sobida ka palgatööle (võrreldes teiste Human Designi tüüpidega), sest neil on energiat, et pidevalt tegutseda, nad ei põle nii lihtsalt läbi ning kui tööandjana suudetakse pakkuda neile sisemist rahuldust näiteks tööülesannete ja/või kollektiivi näol, siis generaator võib olla päris ustav töötaja.

Manifesteerivad generaator on peatamatu oma unistuste täideviimisel

Manifesteeriv generaator nagu ka tavaline generaator omab palju sisemist jõudu, kuid kes ise ei peaks midagi algatama. Tema ülesanne on sügavamal tasandil ära tunda, mis on tema jaoks, mida ta tegelikult tegema peab ja kui see äratundmine on toiminud, siis kogu oma jõuga hakkama tegutsema- siis on ta peatumatu! Generaatoreid ja manifesteerivad generaatoreid on kokku ca 70% inimestest.

Projektorid valgustavad ümbritsevate inimeste sisemaailma

Projektorid on tundlikud natuurid, kes ise loomuomaselt elujõudu ei suuda genereerida. Nad saavad selle ümbritsevatelt inimestelt. Projektoreid huvitavad teised inimesed väga, sest nad tajuvad ka iseennast läbi teiste inimeste. Projektoritele sobib väga töö inimestega- nõustaja ja terapeudi eriala valivad tihti just projektorid.

Kuna projektorid ise energiat ei genereeri, siis on väga tähtis just projektoritel õppida hoidma oma päevaenergiat, valima suhtlusringkonda, töö iseloomu, puhkepause jne. Projektoritele ei sobi pingelised tähtajad, tööprähklemine, stress ja tihti ka mitte palgatöö, kus nad on kellegi teise käsutuses. Just sellel põhjuse, et projektorid peavad suutma ise reguleerida oma tööd ja vabat aega. Kui tööandja seda võimaldab, siis on hästi. Projektoritele sobib hästi vabakutseline töö ja olemine iseendale tööandjaks.

Kuna projektoritel puudub sisemine loomuomane algatamise energia, siis on nende strateegia ootamine. Ootamine, et neid kutsutaks ja avastataks- nende endi pärast ja just sellisena, nagu nad on. Kui nad sellisele kutsele vastavad, siis ei kuluta nad oma energiat ning saavad vooluga kaasa minna. See ootamine on projektoritele väga raske, sest tihti on nad harjunud elama hoopis teistmoodi, ise asju ära tehes. Selline lähenemine aga lõhub neid ning projektorid peavad õppima ootama. Nii kaua, kui nad õppivad ootama on soovitatav projektoritel avastada kõike seda, mida neile sisimas meeldib teha, lugeda ja ennast täiendada kuskil koolitustel/kursustel, nautida elu! ning läbi selle toimub projektori kui isiksuse avastamine teiste poolt 🙂 Projektoreid on umbes 18% populatsioonist.

Reflektor on haruldane ning peegeldab teisi inimesi ja ümbritsevad

Reflektoreid on Maal vaid 1-2% ning nad täielikult peegeldavad enda sees seda, kellega nad koos on või kus kohas nad on. Kui reflektor tunneb ennast halvasti, siis pole koht tema jaoks õige. Kui hästi, siis seal saab ta tegutseda. Reflektorid on ülitundlikud inimesed ja nad peavad õppima sellega elama. Öeldakse, et nad peegeldavad ühiskonna tervist.

Reflektoritele on tähtis olla õiges kohas, õigete inimestega, kus nad tunnevad ennast hästi. Sellisel juhul saavad nad tegutseda. Samuti peavad nad meeles pidada, et üks kuu tsükkel on see, mis annab neile aimu, mis otsuseid on õiged, mida nad tegelikult tunnevad ja mis tegelikult toimub. Reflektoritel võtab see lihtsalt kauem aega, et endast aru saada ning lasta settida kõigel, mida nad pidevalt läbi välise kogevad.

 

Strateegiate tähtsus

Kirjeldatud strateegiad on olulised teadvustamaks, et mitte minna vastuollu sellega, milleks oled just sina loodud. Kui õppida neid strateegiaid jälgima, siis saab inimene rakendada oma täit potentsiaali kergusega.

Mina olen projektor ning alles viimastel aastatel olen hakanud aru saama, et stressirikad palgatöö kohad on olnud need, mis pole mulle üldse sobinud ja kus olen ennast läbi põletanud. Ma ei saanud kunagi aru, et miks mõni teine jõuab ja on rööprähklemises tubli, aga mina ei jõua. Süüdistasin ennast ja proovisin veel rohkem pingutada, sest nooruse energiast ja inertsist ma jaksasin väga palju. Olles jõudnud oma strateegiani saan aru, et tegelikult funktsioneerin ma paremini rahulikult “oma asja” ajades ja siis kõik juhtubki. Minu suureks õnneks üks minu eluülesannetest on õppida elu nautima. Totaalselt, täiega, iga keharakuga! Elada nii, et endal on hea olla. Ja projektorile omaselt näen ma inimeste sisse, nende põnevaid nurgataguseid, ma suudan neid oma projektoriga valgustada. Seda teen ka oma töös inimestega. Leides oma strateegia ja saades selgust, miks mu eelmised strateegiaid ei toiminud olen leidnud sisemise rahu- sest me lihtsalt oleme kõik erinevad 🙂

Kui ka sina soovid teada saada oma Human Desigi strateegiat, siis üks koht, kus saad oma kaarti teha: http://jovianarchive.com/Get_Your_Chart

 

 

 

 

Kuidas käia oma teed ehk ohvrirollist kangelaseks

Muinasjutud on huvitavad, nad peegeldavad tihti ühiskonna alateadlikke protsesse. Nad peegeldavad meile inimeseks olemist. Oled sa tähele pannud, et muinasjuttudes on peategelane alati kõigepealt ohvrirollis ja siis saab temast kangelane, kes saavutab oma unistuste elu? Kangelaseks muutub muinasjututegelane siis, kui ta astub oma mugavast igapäevaelust välja ja läheb rännakule. Mida see meile peegeldab?

UINUNUD INIMESED

Inimesed, kes on uinunud olekus, elavad elu automaatpiloodi peal. Nad ärkavad hommikul, hoolitsevad laste eest, täidavad tööülesandeid, liiguvad ringi ja suhtlevad automaatselt, kasutamata teadlikkust, miks ja mis ajendil üht või teist tegevust tehakse. Tihti lisandub automaatsusele ka ohvri roll, kus süüdistatakse teisi oma mitte-unistuste elus. Sellisel tasandil on pea võimatu oma ellu muutusi sisse viia. Võid siinkohal endalt küsida- kas sa elad automaatpiloodi peal või teadlikult? Kas sa näed ümbritsevas takistusi või hoopis võimalusi?

Uinunud olekus inimene ootab seda “miskit” väljaspoolt. Et äkki keegi tuleb ja ütleb, mida ma tegema pean. Veel parem, kui keegi teine teeb selle minu eest ära, et saaksin olla õnnelik. Uinunud olekus on raske elada, sest siis inimene ei kasuta oma potentsiaali ega ole õnnelik, isegi kui ta igapäevaelu peegeldab justkui heal järjel inimest, kes võiks oma eluga olla rahul. Inimesed, kes ütlevad, et neil on kõik justkui olemas, aga nad pole ikka õnnelikud- need inimesed pole astunud oma isikliku rännaku teekonnale. Nad on ikka ohvrirollis ega ole suutnud integreerida endasse kangelase omadusi.

Kõik me oleme üks hetk olnud uinunud. Küsimus on selles, kui kauaks sa tahad veel jääda uinunud olekusse?

RÄNNAKULE SÄTTIMINE

Rännakule saamisel on peamiselt kaks võimalust. Kui mõnda aega elada uninunud olekus, siis hakkab inimese sees kasvama rahulolematus. Kui see rahulolematus üks hetk saavutab maksimaalse ebamugavustunde, siis hakkab inimene endalt küsima, kas on äkki midagi, mida ma saan ise teha, et siit olukorrast välja pääseda? Sellised ebamugavustunded tulevad tihti ka kriisidega- lahutus, haigeks jäämine, koondamine/vallandamine, lähedase inimese kaotus, aga ka abiellumine ja lapse sünd võivad põhjustada isiksusliku kriisi ja panna inimest tegutsema, sest keskkond on muutunud ja vanad põhimõtted ja toimetulekumehhanismid enam ei toeta inimest ennast. Muinasjuttudes on need hetked, kus peategelane otsustab minna välja oma harjumuspärasest keskkonnast laia maailma, et leida seda “miskit”.

Teine , aga võib olla harvem võimalus on see, kui inimene on oma igapäeva kannatustes juba nii küps, et ta teele satub suuna näitaja näiteks uue suhte, mõne kursuse, hea tööpakkumise või õpetaja näol. Muinasjuttudes on selleks karakteriks tihti printsid. Kuid need päästjad on vaid päästikuks sinu enesearengu tee alguses. Ükski print ei päästa printsessi niimodi, et printsesse ei pea midagi ise oma elus tegema. Kohtudes oma elu armastusega, ägeda töökohaga või kursusega võid sa tunda, et nüüd alles hakkab tõeline areng pihta ja pead pingutama, et väljateenitud kingitust elult vastu võtta.

RÄNNAK

Rännak on midagi müstilist. Sa võid elada oma igapäevaelu edasi, kuid rännata enda sees väga põnevatel radadel. Ei pea selleks sõitma seitsme maa ja mere taha, lahutama abielu ja loobuma kõigest. Tõeline rännak toimub alati sinu enda sees, vahet pole mida sa teed ja kus sa oled. Muinasjuttudes rändab peategelane tihti pimedates ja koledates kohtades, kohtudes nõidade ja kurjusega. See peegeldab meile seda, et peame ka iseenda sees kohtuma oma tumedate varjude ja osadega, mida ei tahaks kuidagi päevavalgele tuua.

Võitlus oma tumedamate pooltega ei vii sind kuhugi, hoopis aktsepteerimine ja alistumine sellele, et need tumedad pooled sinus on. Inimese sees on peidus kogu universum, ütlevad targad. Nii on ka sellega, et igas inimeses on sees kurjust ja pimedust. Inimesed, kes varjavad oma tumedat poolt aina naeratades ja “olen väga hea” taha, nendel võtab oma tumedama poolega kohtumine rohkem aega. Lihtsam on neile, kes juba ei käitu iga kord viisakalt ja ootuspäraselt; kes julgevad käituda rohkem iseenda moodi, isegi kui see ei ole alati aktsepteeritud või tahetud teiste poolt.

KANGELASEKS SAAMINE

Muinasjutus saab kangelaseks oma rännaku lõpus, kuid minu meeles on inimene juba siis kangelane, kui ta on astunud oma rännaku teele ehk astunud oma mugavustsoonist välja, sest see on kõige keerulisem osa- astuda välja igapäevastest harjumustest. See tähendab alustada märkamisega, mittetoimivate mustrite läbinägemisega, julgesega teha asju teistmoodi. Kangelane oma teekonnal asub otsima oma Mina- kes ta tegelikult on ja mis elu tegelikult elada tahab.

Kuidas aga jõuda oma tugevusteni, oma päris Minani? Rännakul iseenda sisse hakkad sa nägema mustreid, mis sind enam ei kanna. Peab olema julgust, et nendest mustritest lahti öelda isegi, kui uusi veel ei ole. Alguses piisab sellest, kui otsustad, et sa ei soovi enam vanaviisi teha/elada/kogeda ja küsid elult uut mõtteviisi ja harjumust, mida peaksid endasse integreerima. Ja siis jääd ootama märke.

Sa pead ka aktsepteerima oma tumedamaid pooli. Enda sees seda nõida, kurjust, kavalust ja kõike muud, mida ühiskond ei soosi. Mida rohkem sa teed tutvust nende osadega endas ja hakkad neid atsepteerima, seda rohkem hakkab avalduma sinu tugevus, jõud ja sihikindlus. See on justkui uks uude reaalsusesse, mida oled hakkanud looma. Muinasjuttudes tuleb alati alistada lohet, et jõuda pärale. Inimesed aga proovivad iga hinna eest selle lohe eest põgeneda, tiiruga minna, mitte teda märgata. Otseteed ei ole. Alati tuleb alistada lohet. Või siis talle alistuda.

RÄNNAK ON LÕPUTU

Kas rännak on elu või elu on rännak? Alguses võib tunduda, et jõudes pärale, jõudes kohta, kus sa oled alati tahtnud olla ja kus tunned ennast hästi, on rännak läbi ja võib hakata mugavalt elu nautima. Jah, ajutiselt küll. See on isegi kohustuslik ja tähtis, õppida nautima neid vahepause, mis on rännakute vahel. Nautida seda head ja kerget tunnet nii kaua, kuni tuleb uus sisemine kutse. Kuniks tuleb uus tung, et kuskil on veel midagi. Siis hakkab sisemine Mina kutsuma sind uuele rännakule, sest inimene on programmeeritud pidevalt arenema. Nii ka enda sisemiste avastustega. Usun, et selle eesmärk on pidev oma elu loomine järjest paremale tasemele.

See tähendab seda, et sa võid läbida rännaku ja avastada oma unistuste tööelu ning olla rahul ja õnnelik seal kohas, kuhu oled jõudnud. Mõne aasta pärast võib su sees tekkida uus tung, midagi õppida, avastada, enda maailmapilti ja kogemusi laiendada. See on see tung, mis hakkab sind viima veel rohkem edasi, eesmärgiks luua järjest paremat elu nii sulle endale kui ümbritsevatele inimestele. Alistudes rännaku tungile hakkad sa tundma, et sa päriselt ELAD.

Holistiline karjäärinõustamine on sinu ühe rännaku algus. See on toetus sinu rännaku teel, et jõuaksid oma unistuste tööni, mis on just sellel hetkel sinu jaoks ja sinu heaks. Need rännakute algused on alati põnevad, mitmetahulised, natukene isegi hirmutavad. Olles ise mitmeid rännakuid läbi teinud ja näinud paljude klientide rännakute alguseid tean, kui väga vajab inimese hing rännakul toetust ja ära kuulamist, mõnikord ka suunamist. Üks hetk pusletükid lähevad paika; on vaja vaid aega, on vaja olla enda vastu üdini aus, on vaja enese aktsepteerimist ja siis hakkavad sündima imed. Kogu selle protsessi juures on kõige tähtsam see, et sa julged astuda oma esimesele või juba mitmendale rännakule!

Raamatusoovitus: Carol S. Pearson “Sisemiste kangelaste äratamine”

 

Minuga saad ühendust võtta:

2 + 5 = ?

 

Konstellatsioon karjäärinõustamises

Konstellatsiooni meetod on Eesti terapeutide ja psühholoogide maailmas järjest rohkem laineid löömas. Eks Ants Rootslasel on siin oma mõju:) Konstellatsioon on süsteemse pereteraapia meetod, kus kasutatakse töö seadistamiseks ja tulemuseks välja. Konstellatsiooni väli on midagi, millele sa saad paigutada ennast, oma probleemi ja oma perekonna, et otsida peidetud blokeeringuid ja sisemist ressurssi. Kuidas on aga süsteemne pereteraapia seotud karjäärinõustamisega?

Karjäärinõustamises ja career coachingus on pilk suunatud tulevikku, oma unistuste töö ja võimaluste loomisele. Harjutused ja meetodid on igati tulemuslikud, olen neid juba aastaid kasutanud ja tulemused on alati käega katsutavad- inimesed avastavad enda sees sügavad soovid, unistused ja eesmärgid, mis (töö)elu nad elada tahavad. Mõeldes läbi ka tegevusplaani, hakkabki inimene oma unistuste tööelu poole liikuma, kuid siiski… Ma olen näinud ja tunnetanud järjest enam, et pea kõikidel inimestel on olemas mingit sorti blokeeringuid, mis pole siiani lasknud neil oma unistuste (töö)elu luua. See on ka põhjus, miks nad minuni jõuvad. Vastasel juhul teeksid nad juba seda tööd, mis on just nende jaoks ja elaksid seda elu, mis neid õnnelikuks teeb.

Kliendi lugu:

Minu juurde pöördus klient, kelle soov oli aru saada, mis töö võiks talle sobida ja hingeliselt toita. Töökohtades, kus ta oli olnud, olid töösuhted jäänud lühikeseks ja ta ei saanud aru, miks see nii on ja mis talle tegelikult sobiks. Lisaks vaevas klienti motivatsioonipuudus, segased mõtted ja kohati apaatsus. Selliselt baasilt on väga raske tuua oma ellu suuremaid muutusi, sest *jõudu* pole taga. Tegime läbi career coachingu harjutusi ja kaardistasime kliendi sügavaid vajadusi ja väärtusi, mida töökoht peab esindama ning mitmeid võimalusi, mida ta saaks tööalaselt edasi teha. Küll aga ei tulnud sellega kindlust ja sisemist *jõudu*, et hakata oma elus muudatusi sisse viima ja uusi valikuid tegema. Ka ei toimunud äratundmist, mis kõikidest võimalikest valikutest praegusel hetkel võiks enim sobida.

Seadsime klienti ja valitud top3 tööalast võimalust väljale. Selleks olen kasutanud imelisi situatsioonikaarte, mis kõnelevad iga minu juurde tulnud inimesega sügavalt tema alateadvuse kaudu. Paigutades klienti koos tema tööalaste võimalustega väljale, tuli välja, et ta seisab oma tuleviku suunas seljaga ja vaatab midagi oma minevikust. Lisadesväljale sündmuse, mida ta minevikus vaatas, sai selgeks, et see on tema ankur ja blokeering, miks ta ei suuda oma tööelus õnnelikult edasi liikuda ning oma unistuste elu luua.

Klient käis seejärel läbi konstellatsiooni-protsessi (kuna ise alles õpin seda, siis soovitan häid kosntellööre, kelle poole pöörduda) ning ühest korrast piisas, et ta suudaks seista uuesti näoga oma tuleviku suunas ning hakkasid lahenema ka tema seisakud töö valdkonnas.

Ta ise kirjutas mõni nädal hiljem peale konstellatsiooni läbimist nii: “Mõni aeg on meie viimasest kohtumisest nüüd möödunud. Selle aja jooksul käisin oma esimesel konstellatsioonil ja see oli väga silmiavav, niiet aitäh suunamise eest! Teiseks selline tore uudis, et olen nüüd uuel töökohal. Hetkel tundub, et see täidab mitmed minu tööalased vajadused ning selle üle on mul väga hea meel. Seega tahtsin südamest sind tänada! Sain palju abi ning usun, et meie kohtumised panid uued energiad liikuma minu elus ja seda oli väga vaja.”

Suguvõsa mustrid

Konstellatsioon toob tihti välja varjatud suguvõsa mustrid, millest me pole teadlikud. Blokeeringud võivad esialgu paista, et on inimeses endas, kuid tihti kannab inimene endaga kaasas oma eelmiste põlvede tegemata ja tehtud tegusid, mõtteid, tagajärgi. See kehtib ka inimese lapsepõlve kohta, mis uskumusi on talle sisendatud vanemad, õpetajad ja teised lähedased. Konstellatsiooni väljal saame turvaliselt uurida blokeeringuid, mis ei lase jõuda soovitud punktini. Mõnikord piisab nägemisest ja teadvustamisest, et “see on minu takistus”, selle aktsepteerimises ja lahti laskmisest oma süsteemist ja asjad hakkavad elus paika loksuma.

Suguvõsast saab kätte ka häid asju nagu andeid, elujõudu ja usku endasse. Andeid ja sobivaid töösuundasid pärandatakse kolmandast põlvest (ehk meie vanaemade ja vanaisade poolt). Kes on see, kelle poole sind tõmbab? Kelle moodi sa oled? Mis on olnud sinu vanavanemate anded, mida nad võib olla pole saanud oma elus rakendada? Konstellatsiooni välja saab seada ka toetava jõu otsimiseks. Kus on see ressurss, mida on sul praegu vaja, et viia ellu soovitud muutused? Suguvõsa toetab alati oma järeltulijaid, kui seda neilt paluda.

Oma tööelu loomisel on ka tähtis teada, kuidas on su esivanemad suhtunud rahasse ja rikkusesse. Sealt on pärit palju takistavaid tegureid, mis ei lase 21. sajandil inimestel luua oma ellu küllust ja rikkust.

Energia on kõige võti

Mõnikord on lahendused sellised, mida ei saa mõistusega selgitada. Konstellatsioon töötab alateadlikul tasemel. Kõike ei peagi alati mõistusega lahti harutama. Tähtis on aga energiad liikuma saada õiges suunas. Kui sa seisad seljaga oma unistuste ja tuleviku poole (sest pead vaatama blokeeringud omaenda minevikust või suguvõsast), siis ükskõik kui palju sa ei pinguta, sa ei jõua sinna kuhu soovid jõuda. Tähtis komponent holistilise karjäärinõustamise juures ongi sinu blokeeringu tuvastamine- mis on see, mis pole siiani lasknud sul jõuda sinna, kus sa tegelikult tahaksid olla? Kui mineviku vari on saanud oma koha ja tähelepanu saad sa uuesti pilgu pöörata tuleviku suunas ja päriselt hakata elama OMA elu.

Kui soovid samuti kogeda välja meetodit ja vaadata alateadlikul tasandil, mis on see, mis sind takistab tegemast sinu hetke unistuste tööd, siis võta minuga ühendust:

6 + 2 = ?

, ,

Eneseteostus laste kõrvalt- JAH! see on võimalik

Iga lapse sünd annab lapsevanemale võimaluse endasse sügavamalt vaadata. Lapse sünd on elu üks suuremaid muutusi ja ka kriise, kus koos lapsega sünnib ka lapsevanem, isegi kui see on teise või kolmanda lapse sünd. Lapse sünni alguse teekond võib olla kerge, aga võib olla ka täis kohanemist, hirme ja justkui enda kaotamist. Kõik selleks, et koos lapsega saaks sündida parem ja ka õnnelikum “mina”. Minul on olnud suur au seda läbi teha kaks korda!

Esimesel korral sukeldusin beebi maailma üleni ning tema esimesel eluaastal ei tahtnud teha muud, kui olla oma lapsega. Kõik võis oodata- töö, eneseteostus, tulevikumõtted. Teadsin, et üks hetk see aeg saabub, kus saan ennast ka muus rollis väljendada, aga ma ei kiirustanud sinna. Lõppkokkuvõttes olin lapsega ligi 3 aastat ametlikult kodune. Alates lapse esimesest eluaastast hakkasin ennast koolitama ja lõpetasin pooleli jäänud magistriõpingud. Võtsin aega, et lapse kõrvalt ennast täiendada, et naased tööturule juba hoopis uues valdkonnas- personalitöö ja nõustamise valdkonnas.

Teise lapsega teekonna alguses teadsin kohe, et soovin panustada eneseteostusse pigem kiiremini. Põhiliseks ajendiks sai see, et kui esimese lapsega ma veel ei teadnud, kus on minu fookus ja mida ma täpselt teha tahan, siis teise lapse teekonnal on minu tööalane kirg juba mõned aastad minuga olnud. See on väga huvitav tunne, kui oma pisikese maailmaime kõrvalt on sul ka oma töö suhtes nii suur kirg, et juba igatsed seda teha. Aga kõik oma ajal.

Praegu tahan ma sulle kirjutada sellest, kuidas toimida, kui soovid väikelapse aega kasutada ka enda kire avastamiseks ning kui sul see kirg juba olemas, siis kuidas sellega tasapisi tegeleda nii, et tasakaal erinevate rollide vahel oleks paigas.

Tasakaal on üldse minu jaoks väga tähtis. Sukeldudes beebi esimestel elunädalatel täiesti ema rolli võib naine tunda, et on kaotanud igasuguse “mina” ning ta elab ja hingab lähtuvalt lapse vajadustest. Ka minul on selliseid hetki olnud, kuid olen aru saanud, et see “enda ära kaotamine” ei ole tegelikult päris õige väljend. Tegelikult me emadena lähme tugevalt emalikku rolli ning kõik muud rollid selle kõrvalt mõneks ajaks hägustuvad. Kontakti saamine ema-rolliga on samuti väga võimas kogemus ja naised ei tohiks seda ei alahinnata ega karta. Ei pea kartma, et kaotatakse ennast ära, et kaotatakse suhte sära või enda professionaalsust, sest see on mööduv ning ausaltöeldes lühikene aeg, kus beebi nii väga vajab ema täit tähelepanu. Kordan veel kord- see pole enda ära kaotamine, vaid tugev sisemine kontakt ema-rolliga. Kui lased sellele pinnale tulla ilma hirmuta, siis tekib ka kiiremini kontakt lapsega ja sujuvalt saad üks hetk endas luua uuesti ka kõiki teisi rolle.

Hea aeg, et aru saada, mida sa tegelikult tahad

Vanemapuhkus on imeline võimalus lisaks turvalise kiindumussuhte loomisele lapsega luua see suhe ka iseendaga. Isegi, kui oled juba eelnevalt endaga tegelenud, siis iga uue lapse sünd annab võimaluse ennast näha uue nurga alt ning ümber häälestada ennast ka oma elu suhtes. Tihti küsivad (taas) emaks saanud naised üks hetk- aga mida ma tegelikult elult tahan? Mis elu ma tahan elada? Kas ma tahan minna vanale tööle tagasi või teha midagi muud? Mis mind tegelikult tasakaalustab ja mida ma armastan teha? Selleks, et nendele küsimustele vastata on meie riigis imeline 1,5-3 aastat, kus (peamiselt naine) saab võtta aja maha ning vaadata enda sisse.

Minu soovitused, kui otsid enda kirge vanemapuhkusel olles:

  1. Võta alguses aega vaid oma lapsele ja endale. Võta see aeg, et luua omavahel see katkematu side. See on imeline tunne ja beebid arenevad esimestel elukuudel nii kiiresti, et rõõm on seda kõike jälgida. Ole oma beebi jaoks olemas. Pane enda jaoks paika suuremas plaanis, kui kaua sa seda aega võtad. Näiteks mina võtsin esimese lapsega aega üks aasta ning teise lapsega saab see aeg arvatavasti olema 6-8 kuud. See aeg aitab sul ka eemalduda viimasest töökohast ja valdkonnast, kuhu sa ei taha võib olla tagasi minna. Eemalt vaadates hakkad nägema oma eelmist tööelu teistes toonides ja see olukord võib tuua kaasa taipamisi.
  2. Kui beebiga imeline kontakt on loodud ja oled saanud olla mõnda aega ema rollis, siis hakka katsetama midagi uut. Näiteks registreeri ennast mõnele koolitusele, millest oled ammu mõelnud; loe läbi inspireeriv raamat, kuula erinevaid podcaste, analüüsi ennast, käi eneseteraapias või coachi juures, hakka unistama! Hakka vaikselt katsetama erinevaid asju, mis võiksid sulle sobida. Selline katsetamine aitab sul ka ennast tasakaalustada- ema rolli ja iseenda vajaduste vahel.
  3. Väga tähtis on paralleelselt uute asjade katsetamisega kasvatada eneseusku ja enese väärtustamist! Selleks, et saada aru, mida oled tulnud siia ellu tegema on vaja taastada kontakt iseendaga. Selleks on palju erinevaid võimalusi, aga alustama peab otsusest, et soovid ennast (taas) üles leida.
  4. Kui sa hakkad tegutsema aktiivselt teise  ja kolmanda punktiga, siis hakkavad asjad juhtuma! Märkad enda ümber sünkroonsusi ja märke, mis näitavad, kuhu teele võiksid asuda. Mis on see kursus või raamat, mis eriliselt kõnetas? Mis on su ego suurim väljakutse? Millest soovid loobuda ja mida enda juures uut õppida? Mis teemalisi podcaste sa kipud kuulama? Mis unistuste elu visuaal sul hakkab silme ette tulema, kui kõik oleks võimalik?
  5. Isegi, kui sa veel ei tea, mis on su uus eneseteostuse suund- lepi endaga kokku aeg, millal tahad hakata oma uue eneseteostusega tegelema. Usalda elu ja selle käike. Lase lahti mõistusest ja hakka märkama, mis su elus hakkab muutuma. Minul oli selline kogemus, kus teadsin, mis kuul ja aastal tahan uuele töökohale asuda ja ka kõik säästud hakkasid otsa saama. Veel kaks kuud enne uut töökohta ma ei teadnud, mis minu uuest eneseteostuse teekonnast saab ja kust see saab alguse, kuid minu sees oli tugev usk ja veendumus, et asjad lahenevad ja ma saan endale töökoha uues valdkonnas, millest olin unistanud. Nii see ka läks. Usk ja veendumus aitavad sind eriti siis, kui saad teadlikuks, mida soovid edaspidi teha, kuid veel ei tea, kuidas.
  6. Usalda oma sisetunnet. Sisetunne tegelikult teab, mis on sinu jaoks õige eneseteostuse suund. Ära lämmata teda, vaid lase tal pinale ujuda. Sisetunnet tunned ära selle järgi, et ta on küll vaikne, aga hästi järjepidev- ta sosistab, mis on sulle õige ikka ja jälle. Egost lähtudes valikud on mõistusest tulenevad, valjud ja loevad plusse-miinuseid.
  7. Kui oled olnud hoolikas ja kuulanud oma sisetunnet, lugenud märke ning lasknud pinnale tõusta sellelel eneseteostuse rajal, mida soovid edaspidi käia- siis elu ootab sinult nüüd tegutsemist! Tegutseda saad hakata vaikselt, kuid järjepidevalt või kohe suurelt, näiteks vahetades eriala, minnes kooli, alustades oma ettevõtlusega jne. Järjepidevus on märksõna, mida pead kaasa võtma. Kui sa proovid midagi uut esimese ebaõnnestumiseni ja pöördud tagasi, siis elu loeb seda kui mitte piisavalt suurt soovi. Soovitan sul vaadata aina edasi ja mitte üldse tagasi.

Minu soovitused, kui soovid tegeleda oma kirega ema-rolli kõrvalt:

  1. Kui sa tead, mis on sinu kirg ja sa soovid sellega tegeleda ka edasi peale beebi sündi, siis minu esimene soovitus ja märksõna on paindlikkus. Lepi tõsiasjaga, et sa ei saa oma tööd teha samas mahus nagu enne lapse sündi. Leia paindlikke viise, kuidas natukene hoida “kätt pulsil”, kuid enamus ajast soovitan sul lapse esimestel elukuudel panustada ikkagi lapsega turvalise kiindumussuhte loomisesse. Lepi iseendaga kokku, mis lapse vanusest hakkad vaikselt süvenema uuesti oma (eri)alasse ning tee seda tasapisi- näiteks alustuseks paar tundi nädalas jne.
  2. Laie alternatiive, kuidas saaksid panustada oma (eri)alasse, ennast harida ja arendada. Mõnikord on hea võtta samm tagasi, et saada kätte uus ja veel parem suund. Isegi, kui sul on toimiv äri, väga huvitav töökoht, mõni hobi, mis toob sulle raha sisse- minnes vanemapuhkusele on sul võimalus korra vaadata eemalt, kas see, kuidas oled siiani asju teinud on edasiviiv või tahaksid sa kuidagi oma tegemisi veelgi täiustada?
  3. Lepi perega ja lähedastega kokku, kuidas saaks laps hoitud, et saaksid üks hetk rohkem enda eneseteostusse panustada. Julge küsida abi ja see ka vastu võtta! Sa ei ole halb ema/isa, kui lisaks lapsevanema rollile sütitab sind veel miskit. Kuula oma sisetunnet, millal on selleks valmis sinu laps ja sina. Ma ei poolda lapse hoidu viimist väga vara, vähemalt mitte enne 2 eluaastat. Mõni laps võib vajada kodus hoidmist ka 3 eluaastani, mis aga ei tähenda, et ema peabki kogu see aeg lapsega olema kodune ega saa/tohi midagi teha. On olemas paindlikkud viisid alustada tööga/eneseteostusega väiksema koormusega, last harjutuda erahoidus poole nädala/päeva kaupa jne.
  4. Tunneta läbi, kuidas sinu eneseteostus, ema  ja naise roll ja pereelu on üks tervik. Üks ei pea segama teist. Pane paika oma isiklik plaan, kuidas kõik tahud toimima panna. Tänapäeval on palju häid võimalusi tegeleda tööalase eneseteostusega nö jupi kaupa, distantsilt ja siis kui inimesele sobib. Kasuta neid võimalusi!

Lõpetuseks tahan ma jagada mõtet, mis mind viimasel ajal on kummitanud. Lugesin seda kunagi kuskilt, aga kust täpselt ei mäleta. Naisel on elus palju erinevaid rolle. Naine on lisaks iseendaks olemisele ka abikaasa/kaaslane, ema, tütar, sõbranna, töötaja ja paljudes teistes suuremates-väiksemates rollides. On karjäärinaisi ja on naisi, kes on pereemad ja hoolitsevad kodu ja laste eest. Need on muidugi kaks äärmust ja palju kooslusi eneseteostuse ja lapsevanema rolli vahel jääb sinna vahepeale. Küll aga öeldakse, et kui naine on korraga aktiivne mitmes rollis, siis ta on ka rohkem tasakaalus. Miks siis? Sest kui ühes rollis sa tunned, et kukud mõni päev läbi (nt laps jaurab ja jonnib ja sa ei suuda jääda kannatlikuks/heaks emaks), siis positiivne tagasiside su klientidelt/koostööpartneritelt viib rollide vahelise oleku tasakaalu. Või kui tööl peab tegelema probleemide lahendamisega, siis õhtul lapse suur naeratus ja kallistus panevad sind tundma, et oled vajalik ja teinud midagigi hästi 🙂 See tasakaal erinevate rollide vahel muutub igapäevaselt ja lõpuks saabki sellest üks tervik, kus tunned, et erinevad pooled sinus on aktiivsed ja tasakaalus.

Kui sa veel otsid oma eneseteostusele uut suunda, siis uuri minu e-kursust “Minu unistuste tööelu”

Soovin sulle südamest, et leiaksid oma südametee ja seeläbi ka iseennast!

Minuga saad ühendust võtta:

4 + 1 = ?

 

Mis on see takistus, mis ei lase sul elada oma unistuste tööelu?

Olen oma karjäärinõustaja praksise jooksul nõustanud ja koolitanud üle 100 kliendi. Ühine nimetaja minu poole pöörduvatel inimestel on soov leida see “oma tee”, elukutse ja kirg, mida inimesed tulid siia ellu tegema. Ühine läbiv joon on, et praegusel töökohal/tegevuste juures ei tunne inimesed, et rakendavad oma täit potentsiaali, aga nad ka ei tea, mis see nende potentsiaal on. Otsitakse väga aktiivselt oma kirge millegi vastu. Aga mis siis, kui alustaks hoopis teisest otsas? Alustaks algusest.

Lapsena me teame oma potentsiaali ja võimu (powerit) oma elu üle. See on meisse sisse programmeeritud alateadlikul tasandil. Paraku aga me sünnime peresüsteemi, kellega meil on ka omad kokkulepped, et omandada teatud õppetunnid. Inimene, kes jõuab täiskasvanuikka ja pole algust teinud nende õppetundidega ei saa lihtsalt niisama oma elus olla kõigis valdkondades õnnelik. Nii on ka töö üks valdkond, mille osas on paljudel inimestel väljakutseid. Inimene võib läbi teha palju erinevaid teste ja ülesandeid, mis peegeldavad talle, mis inimesele sobiks ja kuhu poole ta võiks hakata tööalaselt liikuma, aga pusle tükkid ei lähe enne kokku, kui pole ära lahendatud ka takistused ja blokeeringud, mis on põhjustanud siiani “vale” töö tegemist või mitte õnneliku elu elamist.

 

Varjulaps

Meie kõigi sees elab üks natukene kurb laps, keda pole ammu märgatud või kes on ennast hoopis ära peitnud. Varjulaps on see osa meie minast, kes kunagi on lapsepõlves saanud haiget ja õppinud selle haiget saamisega läbi teatud mustrite hakkama saama. Ükskõik kui õnnelik ei tundu meile meie lapsepõlv, on kindlasti olukordi, kus lapsena ei tundnud me ennast piisavalt turvaliselt, enesekindlalt või rahulolevalt. Läbi mustrite on see laps loonud psüühikasse toimiva mehhanismi, mis on teda väikesest peale aidanud saada suureks. Probleem on selles, et see kunagi loodud mehhanism peas ei pruugi täiskasvanuna enam inimest hästi teenida, vaid teda hoopis takistada.

Seni kuni me ei märka neid mehhanisme (nimetame neid näiteks uskumusteks), seni toimime me varjulapse mõjul ja ei saa võtta vastutust oma elu eest täiskasvanud inimesena. Varjulaps meie sees ärkab nt kui tunned suuri emotsioone, tülitsed raevukalt oma lähedastega, oled tuim ja õnnetu või ei oska üldiselt oma elus suunda võtta.

Varjulapse suurim soov on kõigepealt, et teda märgataks. Sinul, nüüd täiskasvanud inimesel on võimalus oma varjulaps enda seest üles otsida ja hakata uurima, mida sinu varjulaps tahab sulle öelda? Mida ta vajab? Kui varjulaps on üles leitud ja ära kuulatud, siis tähtis on ka teadvustada varjulapse kaitsemehhanisme, millega ta on õppinud ennast välismaailma eest kaitsma. Seal on kindlasti midagi, mis takistab ka tööelus õnne saavutamast. Olgu see pidev “tubli” olemine, hirm vanemate soovidele vastu hakata, mingit tüüpi ebakindlus, oma tegelike soovide ja unistuste alla surumine.

 

Päikeselaps

Päikeselaps inimese sees on see tema lõbus ja õnnelik alateadvuse osa. See on samuti saanud alguse lapsepõlvest. Lastena me oskasime tunda rõõmu, lõbutseda, elada hetkes ja unistada. Maailm küll tundus suur ja lai, aga sama suured tundusid võimalused. Vastavalt sellele, kes mis peresüsteemist tuleb on saanud kas kinnitust oma rõõmus olemisele või hoopis noomitust, et õnnelik ei saa olla, sest … töö vajab tegemist, midagi halba võib juhtuda, sa võid haiget saada jne. Paraku meie esivanemate mustreid jälgides kannavad inimesed endaga kaasas pigem seda teist poolt ehk hirmutamise poolt. Et õnnelik olla ei ole justkui paslik. See tähendab, et täiskasvanuks saades peame me uuesti õppima, kuidas olla rõõmus, muretu ja vaba. Kohati see tundub isegi võimatuna, kui varjulaps reageerib, elu vajab elamist, kohustused on üle pea ja kuhu see rõõm peaks veel mahtuma?

Julgen väita, et ilma kontaktita oma päikeselapsega ei suuda me astuda oma unistuste töö suunas, sest me lihtsalt ei usu sisimas, et me väärime seda või oskaksime seda nautida (kuigi me nii väga tahame seda). Kontakt oma päikeselapsega annab meile ka enesekindlust ja julgust astuda välja vanadest mustritest, et alustada millegi uuega isegi, kui me veel täpselt ei tea, kuidas kõik toimima hakkab. Päikeselaps usaldab elu. Ta usub, et ta on kaitstud ja hoitud. Kui kunagi ei osanud seda teha tema vanemad, siis nüüd on päikeselapsel täiskasvanud sinu enda kujul, kes saab teda hoida ja kaitsta. Kuidas see kõlab?

Täiskasvanuks saamine

Mitte kõik ea poolest täiskasvanud inimesed pole saanud päriselt küpseks. Hirmuäratavalt palju inimesi jääb mingil tasandil kinni lapsikuks olemisse ja saamatuks oma suuremate eluülesannete ees. Pealtnäha võivad need inimesed päris hästi funktsioneerida- luua pere, saada isegi ise lapsi, teenida raha, saada justkui rikkaks, aga emotsionaalsel tasandil on seotus oma lapsepõlvega alateadlikult liiga suur. Sellist tasandit näitavad olukorrad, kus inimene ei julge vastu võtta otsuseid, ei julge eksida, otsib pidevat heakskiitu, mõtleb, mida teised temast arvavad, lööb käega oma unistustele, süüdistab oma ebaõnnes teisi.

Päriselt täiskasvanud inimesed on küpsed ja otsustavad ise, kuhu poole nende laev võiks sõita. Ei tähenda seda, et neil inimestel pole elus väljakutseid või kõik on alati kerge, kuid nad on läbi töötanud oma perekonna mustrid ja ise otsustanud, mida nad oma perekonnasüsteemist võtavad kaasa või jätavad maha. Sellisel viisil on võimalik luua iseenda elu, mitte inerts oma vanemate või vanavanemate elust. Suur boonus, mis sellega kaasneb on see, et sinu enda lastel saab olema palju lihtsam luua oma elu ja ka avastada oma elu kutse, kui sina saad täiskasvanuks ja rebid lahti mitte vajalikest mustritest, mis sind blokeerivad, mitte ei toeta.

Tööõnn on midagi palju sügavamat, kui sobiva elukutse leidmine. See on ilus kooslus eneseteostusest, kirest, sisemisest enesekindlusest ja panusest maailma. Mida sügavamale sa julged vaadata enda sisse, seda ilusama koosluse saad sa luua ka oma eneseteostuse teel.

Raamatusoovitus: Stefanie Sthal “Päikese- ja varjulaps sinu sees” https://www.rahvaraamat.ee/p/päikese-ja-varjulaps-sinu-sees/1013100/et?isbn=9789949851959

Kuidas toetada algkoolilapse karjääri kujunemist

Ilusat alanud septembrit ja uue kooliaasta algust! Kelle lapsed on alustanud kooliteed või käivad algklassides- tahan teiega jagada kogemust oma lapsepõlvest, mida suutsin siduda aastakümneid hiljem oma praeguse karjäärivalikuga ning ka nippe, kuidas saate oma last juba praegu toetada, et ta leiaks kergemalt ülesse nooruspõlves oma südame kutset.

Kogemuslugu

Öeldakse, et endale sobiva eriala/karjääri valikuks vaata ennast vanuses umbes 7-14 eluaastat. Pigem võiks rõhku panna kooli algusaegade aastatesse. Mida meeldis teha? Mida tegid vabal ajal, mis võttis sult ära ajataju? Mis olid põhilised mängud, mida mängisid? Võib olla teadsid, kelleks tahad saada, aga võib olla mitte. See amet polegi nii tähtis, need tegevused, mida tegid vabal ajal on tähtsamad.

Mina olen praegu karjäärinõustaja ning mõned aastad olnud ka personalitöö peal. Järjest rohkem tunnen, et karjäärinõustamine ja ka life-coaching, mis on justkui iseenesest tulnud juurde läbi klientide soovide ja vajaduste, on see, mis mind enim paelub. Hakkasin siis mõtlema, kas juba lapsepõlves olid olemas seosed või märgid, et midagi sellist võiks mulle sobida?

Mäletan seda, et keskkolis meeldis mulle väga psühholoogia tund ning tegelikult rääkisin vanematele ka psühholoogia õpingutest ülikoolis, kuid tol korral ei tulnud vanemad selle mõttega hästi kaasa, sest väidetavalt psühholoogid ei teeninud piisavalt hästi (nüüd on ajad kindlasti muutunud, aga ikkagi tasub nooruki soovidesse süveneda ja mitte päris igat karjääri rahaks teha).

Lapsena meeldis mulle mängida ühte sellist mängu- ma panin põrandale laiali erinevaid kujukesi ja loomakesi, meisterdasin mõnest karbist sõiduvahendi, mida nimetasin ise bussiks ning läksid rooli. Hakkasin mööda tuba ringi sõitma, võttes kujukesi ja loomakesi “bussi” peale ja viies neid natukene edasi sellest kohast, kus nad enne olid. Praegune mälestus sellest mängust on ere ja tugev, et aitasin neid väikseid mänguolevusi justkui oma punktist kuhugi edasi, kuhu nad teel olid. Karjäärinõustaja amet, milleni jõudsin 6 aastat tagasi peale lapse sündi, tundub ühtivat selle põneva mänguga. Kordagi ei olnud mul soovi saada bussijuhiks. Lapse mängude seletused võivad olla hoopistükki teistlaadsed, kui meile täiskasvanutele võib tunduda.

Teine mäng ja tegevus, mis oli minu jaoks läbi aastate lapsepõlve jooksul näitas suunda minu pereväärtuste poole. Mängisin aastaid erinevates mängudes ja olekutes “kodu”. Küll oli see liivakastis perele eluaseme ehitamine, onnid ja mängunurgad, mis alati tähistasid kodu kuni The Simsi telekamänguni välja. Mäletan, et ehitasin veel sellist “kodu onni” ka 11-12 aastaselt. Suureks saades avastasin, et tegelesin küll palju karjääri loomisega, õpingutega, projektidega, kuid sisimas igatsesin kogu aeg perekonda. Kui tuli perekond, siis jõudis minuni ka rahu. Ja huvitaval kombel hakkasin aru saama, et kõik muud paljud tegevused olid justkui asendustegevused. Praegu naudin oma pere teadlikku loomist ja kasvamist väga. Huvitav on see, et antud valdkond on mul tugevalt välja toodud ka elunumbri all (mis on 6).

Kuidas toetada oma last südame elukutse avastamisel?

Toon välja mõned tegevused ja märgid, millele tasuks lapsevanemana tähelepanu pöörata, kui soovid, et su lapse karjäärivalik oleks tulevikus südamelähedane ja tema endaga kooskõlas.

  • Arenda lapse tugevusi, mitte ära tegele enamus ajast tema nõrkustega. Juba kooli minnes on su lapsel välja kujunenud tema tugevused ja nõrgemad kohad. Märka neid tugevusi, mis su lapsel tulevad loomuomaselt ja toeta neid. Olgu see emptaatilisus, liidriks pürgimine, julgus, nutikus, huumorimeel või midagi muud. Kui see omadus tõuseb eriti tugevalt esile iseenesest ehk loomuomaselt, siis ära proovi last tagasi tõmmata, et ta oleks “nagu teised”. Toeta selle omaduse arengut sinu lapses. Seda saab teha läbi huvialade, trennide, mitte keelamise ja julgustamise. Nõrgemaid kohti tasub arendada, kuid suuremat rõhku soovitan pöörata tugevuste veel tugevamaks muutmisele, mitte proovides nõrku kohti ära elimineerida (et jällegi olla nagu hea tubli keskmine laps) 🙂
  • Usalda oma last rohkem. Lase lapsel katsetada ja proovida erinevaid huvisid, mis tal võivad tulla läbi aastate. Niimodi õpib laps ka iseennast tundma. Seda nimetataske välistamise meetodiks- proovid midagi ära ja kui ei sobi, siis sobivate valikute ring langeb kitsamaks. Tihti valime kooli minevale lapsele ise esimesed trennid, sest laps ei pruugi veel teada/arvata, mida üks või teine ala tähendab. Lase lapsel proovida, jälgi teda huviga ja kuula ka tema arvamust. Kui tal midagi päriselt ei meeldi või ei sobi, siis see on algkooli aastate ajal väga okei. Kui sa teda julgustad leidma seda “oma ala”, siis ta ka kindlasti leiab.
  • Tee vahet iseenda täitmata unistuste ja lapse elu vahel. Mõnikord juhtub nii, et lapsed kipuvad olema lapsevanema unistuste edasikandjad. Või peavad nad tegelema nende aladega, mis lapsevanemale endale nooruses meeldisid. Ära selle lõksu lange, vaid mäleta, et sinu laps on individuaalsus ning tal võivad olla omad soovid ja teistsugune teekond, kui sul on olnud.
  • Jälgi lapse vabaaja mänge. Mis mänge ta naudib ja mis rolle ta seal võtab? Soovi korral pane need asjad kirja. See info on väga kasulik, kui laps jõuab teismelise ikka ja hakkab mõtlema oma tuleviku peale. Sa saad talle neid asju meelde tuletada ja rääkida võimalikust seosest tulevikuga, mis võiks talle sobida. Lõpliku valiku las noor teeb ikkagi ise.
  • Unistamine, töö ja õnn- ole ise eeskujuks. Räägi lapsele läbi aastate, missugune on õnnelik elu, mida talle töö juurde annab, kui ta saab suureks suureks (mitte ainult raha, et ära elada), et töörõõm peab tulema südamest ja tasub valida sellise eriala, millega saab rakendada oma isikupära ja tugevusi. Ma tean, et oleme paljud tulnud kasvatusest, kus tööd tehti raha pärast või selle pärast, et pidi lihtsalt midagi tegema. Mul on rõõm näha, et minu vanemad suures plaanis tegelevad aladel, mis neile ka hästi sobivad. See annab mulle julgust tegeleda ka ise sellega, mis on mulle südamelähedane. Ole ise oma lapsele parim eeskuju tööõnne loomisel!
  • Loovus ja kulgemine- tutvusta lapsele neid termineid. Kui mina laps olin, siis keegi ei rääkinud mulle, mis asi on loovus või kulgemine. Neid termineid õppisin alles suureks saades ning näen nüüd, et nendel on otsene seos õnneliku karjääriga. Loovus ei ole ainult kunst ja muusika. Loov mõtlemine on piiridest välja mõtlemine ning julgus teha midagi teistmoodi. Kulgemine on aja mõiste, kus midagi tehes kaotad sa ajataju ning su tegevus ja sina saate üheks. Sellist tegevust üles leides iseendas on suur märk õnneliku südamekutse leidmisel. Räägi lapsele nendest mõistetest ja aita tal leida neid kahte ka oma lapsepõlves.

Lapse isikupära joonistub välja juba beebi eas ja see pidevalt areneb. Arendades oma vanemlikku empaatia oskust ja võttes aega märgata, saad sa toetada oma lapse õnneliku elu loomist, millest suur osa on ka töö ja eneseteostus. Aita tal koguda mälestusi ja märgata oma tugevusi juba varakult.

Annika lugu- visualiseeritud unistused täituvad!

Annika on töötanud iluvaldkonnas 15 aastat ja pöördus minu poole peale kolmanda lapse sündi. „Töö mulle väga meeldis kuni kolmanda lapse sünnini. Peale seda tundsin, et miskit vajab muutmist. Tahtsin aru saada, mida ma vajan ja miks ma nii tunnen,“ räägib Annika. 

Enne nõustamisele tulemist võttis Annika oma käel ette ka esimesed muutused, kus ta asus tööle noortekeskusesse noorsootöötajaks ja ringide juhendajaks ning asus õppima refleksoloogiat. 

„Ühel hetkel aga sai mul noorsootöös motivatsioon otsa ja vajasin kõrvaltvaataja toetust. Natalja leidsin läbi tuttava inimese, kes oli ka käinud eelnevalt tema juures holistilises karjäärinõustamises ning soovitas teda.“

Kuidas sulle mõjusid kohtumised holistilise karjäärinõustajaga?

„Minu eesmärk ja soov kohtumiste tulemuseks oli leida oma isikupära. Kohtumiste järel hakkasin aru saama, et pean tagasi tulema ilumaailma, aga teisel viisil. Tundsin, et pean panema ennast proovile ja looma ruumi, kus saan olla vabakutseline,“ jutustab Annika.

Annika käis nõustamisel viis korda, mille jooksul tegime temaga erinevaid loovaid harjutusi, mis aitasid Annikal jõuda lähemalt iseenda soovidele. „Karjäärinõustaja roll on oluline, et üksi mullist välja tulla. Natalja andis protsessides julgustust ja peegeldust, hakkasin aru saama oma tahtmistest ja soovidest. Tegime erinevaid harjutusi ja ma panin reaalselt paberile, kuhu soovin jõuda- üksinda kodus ma ei suudaks niimoodi teha.“

Annika jutustab, et tema teekond polnud siiski sirgjooneline ning ta kulges mitmeid aastaid protsessis. „Tegin vahepeal kolme asja korraga- töötasin vanal viisil iluvaldkonnas, samal ajal ka noortekeskuses ning kõrvalt pakkusin ka ise ilusteenuseid. Püüdsin maanduda pehmelt, otsisin variante, kuidas ellu jääda.“ Tagantjärgi tunnistab Annika, et oma osa oli ka julguse puudumisel teha konkreetseid valikuid ja olla nendes kindel.

Mis oli su kõige suurem takistus ja kuidas oled seda ületanud?

„Kõige suurem takistus- see, et ma ei uskunud iseendasse. Tagantjärgi vaadates oleksin võinud julgemalt teha otsuseid ja rohkem austada iseenda tempot protsessis olles. Olen tasapisi jõudnud selleni. Kasutasin välistamismeetodeid. Usun, et alati peab midagi proovima ja tegema, et jõuda õige asjani. Mind toetasid palju ka sõbrad, kes on mulle mind ennast tagasi peegeldanud. Olen seda nendega korduvalt teinud, et aru saada, mida ma vajan, mis on minu oskused.“

Kuidas ennast praegu tunned ja millega praegu täpselt tegeled?

„Tunnen ennast väga turvaliselt oma valikutes. Mul on oma ilu- ja teraapiaruum LuumiRuum Kohilas. Pakun oma klientidele keha ja vaimu turgutust, tulemuslikkus on suurim nauding iga teenuse ja teraapia puhul, mida pakun. Minus on rõõm ja kohalejõudmise tunne, olen seal, kus olema pean. Kõik on õigesti ega oleks saanud teistmoodi olla.“

Unistuste töökoht pole lõppjaama jõudmine. Nii mõlgutabki Annika mõtteid ja vaatab tulevikku, et võibolla ükshetk võiks temast saada ka kogemusnõustaja. Talle lähevad korda väikesed lapsed ja nende vaimne tervis. Annika oli Kohila valla aasta ema 2019. 

„Tean ka seda, et mul on vaja näha käega katsutavat tulemust. Sellest on hea olla teadlik. Mulle meeldib teha käsitööd ning teen ka vastavasisulisi koolitusi.“

Annika tähelepanekud õnneliku tööelu loomise protsessis:

  • Suurimaks õppetunniks on olla kannatlik ja armastav iseenda vastu.
  • Märgid annavad pikalt ette teada, et algab muutuste protsess, aga päriselt saab tulemust maitsta alles aastaid hiljem. 
  • Elu kannab meid. Peab lihtsalt märkama ja ennast mitte maha suruma. Protsessis olles peab olema valmis muutusteks, mis esialgu ei pruugi toredad olla.
  • Oluline on märgata ja mitte jõuda ületöötamise faasi.
  • Kuulata oma südant, siis eesmärgid jõuavad ise meieni. Ühe harjutuse raames tegin nõustamise käigus kollaaži, mille unustasin oma lauasahtlisse. Aastate pärast kollaaži vaadates oli paberile pandud mõtted,  eesmärgid ja isegi värvitoonid reaalsuseks saanud. Olin positiivselt üllatunud, kui seda avastasin. 
  • Töö tegemist peab nautima nagu magustoitu- kui seda on liiga palju, hakkab paha 😉
  • Unistuste töökoht ei ole mingi lõppjaam, kuhu on vaja kohale jöuda. Elu vajab muutust, et iseendas saaks toimuda kasvamise protsess.

Soovitused:

  • Leia endale karjäärinõustaja, kes tegeleb sellel alal ja kellel on kogemusi.
  • Austa oma sisetunnet ja oma tempot. Ära suru ennast maha. Võimalused tulevad, kui anname nendele ruumi ja energiat, siis eesmärgid jõuavad ise meieni. Läbi aja ole kannatlik ja hoia usku.
  • Hea, kui on olemas pereliikmete toetus. 
  • Asju ei pea kaugelt otsima, õnn võib olla on kogu aeg õuel olnud. Tihti jääb meil õnn märkamata, soovitan illusioonidest loobuda ja vaadata oma elu teise nurga alt. 
  • Oluline on saada peegeldust ümbritsevast maailmast ehk teistelt inimestelt, et oled õigel teel. See annab jõudu, et edasi minna.

Karjäärinõustaja kommentaar:

Annika lugu on südamlik lugu, kuidas tasub oma sisehäält kuulata isegi, kui see võtab mitu aastat aega ning vahepeal oled teinud ka teistsuguseid valikuid. Tihti märkan, et nõustamisele tulevate inimeste lood on selle poolest sarnased, et nende südamehääle väljund ei pruugi olla kaugel sellest, mis nad on ise siiamaani teinud ja/või kui erinebki, siis see sisetunne ja unistus on sügaval sisimas juba aastaid inimesega kaasas käinud, kuid temale ei ole teadlikkult tähelepanu pööratud. Võiks leida oma tööalases elus teine vaatenurk ja/või teine lähenemine juba aastaid kinnistunud tugevustele. Samuti on soovitan tasakaalustada tööd erinevate teadlikke hobidega, mislaevad sind ning samas annavad midagi ka maailmale.

Südamelähedase elukutse otsimise teekonnal on vaja kannatlikust, sest unistuste töö ja – töökorraldus ei jõua tihti inimeseni kahe-kolme kuuga, vaid tegu on protsessiga, kus on vaja läbi käia erinevaid etappe, kogemusi ja tegeled oma sisemiste takistustega. Nagu Annika ka mainis on tähtis säilitada usku ja kannatlikust, et üks hetk kõik realiseerub täpselt nii nagu peab. Mul on hea meel näha, et Annika leidis selle oma õige tööalase väljundi ning on seejuures õnnelik ja tasakaalus.

Kui soovid ka ise saada rohkem julgustust ja selgust, mis on sinu südamelähedane tegevus ja kuidas seda reaalsusesse luua, siis võta julgelt ühendust siin.