Julge tööandjalt küsida seda, mida vajad, et olla tööelus õnnelik!

Veel 20 aastat tagasi oli üldine tööturul arusaam, et töötajad kandideerivad töökohale, võitlevad oma koha eest (kuna kandidaate on ühele kohale palju) ja töökohta saanud inimesed peavad kümne küünega sellest kinni hoidma. Ainuke, mida mõned julged töötajad söendasid küsida, on natukene palgalisa kord aastas.

Tänasel päeval on tööturg peaaegu drastiliselt muutunud. Töökohti on rohkem kui töötajaid, ettevõtted võitlevad töötajate eest ja Y-generatsioon toimetab tööturul hoopis teistsuguste ootustega, kui X-generatsioon. Tööelult oodatakse, et see ühilduks isikliku eluga ja isiklik elu on siinkohal tähtsam. Ettevõte arengust tähtsam on siinkohal isiklik/professionaalne areng ja soovitakse, et ettevõte seda toetaks. Ja siis on alles viimastel aastatel hakanud tööturule sisenema Z-generatsioon, kes pööravad mu meelest tööturgu täiesti pea peale ????

X, Y ja Z-generatsiooni kohta saad lugeda siit:

https://www.accelerista.com/uudis/paevakajaline/x-z-generatsioon-definitsioon/

Mitmesuunaline karjäär ja unistused

Karjäärinõustamise käigus vaatlen tihti inimese erinevaid huve ja valdkondi, kus ta sooviks ennast tööalaselt ja isiklikus arengus rakendada. Päris paljudel inimestel on rohkem kui üks konkreetne tegevus/töökoht, mis paelub. See võib välja tulla ka nõustamise käigus, et lisaks praegusele tegevusvaldkonnale on midagi veel, mida saaks lisasissetulekuna rakendada.

Ma julgustan alati inimesi unistama. Unistama ideaalselt tööpäevast, ideaalsest töönädalast. Mis tegevused võiksid seal olla, mis laadi tööd inimene tahaks teha, kas meeskonnas või üksinda, kas rohkem liikuvat või kontoritööd. Lisaks pole vähem tähtis materiaalne külg- kui palju sa soovid saada oma panuse eest tasu, et elada tundes, et sul on piisavalt. Esimene ülesanne on alati teada saada, mida sa tegelikult tahad.

Mida siis tasub tööandjatelt küsida?

Kui sa juba tead, mida sa tegelikult tahad, siis tuleb hakata vaatama, kui palju saab oma unistuste tööpäeva realiseerida praeguse tööandja juures või peab siiski vaatama ringi ja liikuma edasi. Soovid, mis inimestel kõige rohkem välja joonistuvad, aga mida pigem ei teata, et saab tööandjalt küsida on:

• Paindlik tööaeg– nt kui laps on haige saad teha tööd kodunt, saad varem töölt startida, et mitte jääda ummikutesse, mõnda süvenemist vajavat ülesannet lahendada ühe tööpäevana kodukontorist
• Osaline tööaeg– värbajana näen, et osad ettevõtted ei tule selle peale, et paindlik tööaeg võiks kandidaati huvitada ja teiselt poolt kandidaadid ei julge osalist tööaega küsida. Tegelikult on nii ettevõtete kui töötajate poolt see valmisolek olemas. Mis iganes põhjustel võib töötaja olla rohkem motiveeritud, kui ta saab käia nt 3x nädalas kontoris tööl ja ülejäänud ajal tegeleda lastega või hobina teenida lisaraha alalt, mis teda samuti paelub.
• Pisiasjad nagu töövahendid, telefonikulude või sõidukulude kompenseerimine, mugavam töötool, koolitused, avatud kontor või eraldatud töökoht- midagi, mis on töötaja jaoks tähtis (ja töötaja tunneb, et tööandja hoolib temast) ja tööandja jaoks lihtne korraldada.
• Erikokkulepped töövormi osas– seda pole hea muidugi välja reklaamida võibolla, aga lisaks töölepingule saab töötada nt töövõtulepingu või teenust osutava lepinguga. Mõnele see võib paremini sobida ja rohkem motiveerida, lihtsalt tööandja võib automaatselt arvata, et soovid töötada töölepinguga.
• Töötasu– „julge küsida ja sulle antakse“ usun ma siinkohal. Tähtis on teada oma väärtust ja tähtis on panustada iseenda arengusse töötajana, samuti ettevõte arengusse. See on kindlasti raske koht, kui on vaja määratleda enda väärtust töötajana. Julgustan siinkohal jällegi laskma lahti kõikidest piiridest ja mõtlema, kui palju on mul vaja, et hästi elada, piisavalt ja mitte ahnelt. Tunneta seda summat, mida sa vajad ja tunneta ka seda panust, mida oled valmis omalt poolt anda- julge küsida ja leia see tööandja, kes saab sinu väärtuslikkusest aru.
• Valdkonna vahetamine tööturul– mingi hetk võib tunduda pea võimatu saada jalg ukse vahele valdkonda, mis huvitab, aga milles kogemust pole. Alustada tasub täiendkoolitustega selles valdkonnas, võib ennast pakkuda appi ettevõtetesse, mis selles valdkonnas toimetavad, et saada kogemusi, kas või tasuta. Ole valmis minema alguses väiksema töötasu peale, kui alustad valdkonnas, milles sul kogemust pole. Usalda elu ja usalda ennast- kui see on sinu jaoks, siis sa väga kiiresti tõestad ennast ja ka tasu osas kõik laheneb.

Olen ise palju neid punkte „omal nahal“ läbi kogenud- vahetanud töövaldkonda, küsinud seda, mida ma vajan ja loonud ise oma tööõnne. Julgustan ka inimesi seda tegema. Selleks, et küsida, peab teadma, mida sa päriselt tahad- sellest saab kõik alguse. Tööandjale on järjest rohkem tähtis, et tööle tulev või juba töötav inimene oleks motiveeritud, seepärast on nad valmis erikokkulepeteks ja paindlikkuseks- sest erinevad uuringud on kinnitanud, et motiveeritud töötaja panustab ja teeb oma tööd hingega. Töötajana ära unusta seda!