Südikuse jõud- kuidas südikust endas arendada?

Kirjutasin mõni aeg tagasi raamatusoovitusest Angela Duckworth “Südikus. Kirglikkuse ja visaduse jõud”. Kuna raamat väga inspireeris mind, siis teen selle artikliga väikese kokkuvõte loetust.

Paljud inimesed soovivad oma elus leida enda tee ja ka jõuda sellel teel võimalikult kaugele. Üldiselt alustatakse ande otsimisest ja selle välja selgitamisest. Ka minu juurde nõustamistele jõuavad inimesed küsimusega- mis on minu anne? Teistel justkui on, aga minu (veel) ei ole.

Anne

Mis on anne? Kas see on midagi, mis on meisse programmeeritud sünnist saatik ja mis üks hetk avaldub meie elus? Kas on see hoopis midagi, mida pean ise kombineerima oma tuguvustest? Või on see hoopis midagi muud, midagi salapärast?

Annet hakatakse otsima juba lapsepõlves. Laps suunatakse erinevatesse trennidesse ja vaadatakse, mis talle sobib ja meeldib. Sealt edasi, kui läheb hästi, siis tegeleb laps mõne alaga mõnda aega. Siiski on täiskasvanuks saamisel ikka see küsimus, mis on see anne, mida saan rakendada täiskasvanud eas ja eriti hästi oleks, kui saaks rakendada seda ka oma töös.

Siiski alustatakse valest otsast. Paljud teaduslikud uuringud on tõestanud, et mitte anne ei vii edasi, vaid südikas pürgimine oma eesmärgi poole. Läbi südika pürgimise võib avastada ka oma peitu pugenud ande. Aga kuidas?

Südikuse arendamise 4 etappi

1. Huvi äratamise etapp julgustab inimesi proovima erinevaid tegevusi, et aru saada, mis meeldib ja sobib. Siia alla lähevad kindlasti ka uute töödega katsetamine, kui on tunne, et vana töökoht enam ei sümpatiseeri, aga veel ei tea, mida edasi teha. Olles pidevalt paigal ühes punktis ja otsides selles punktis enda annet või ideaalset töökohta, ei jõuta väga kaugele. Hakates lihtsalt edasi astuma teadmata, mis suund see on, hakkab elu näitama, mis sobib ja mis mitte. Inimene õpib siis enda kohta ja iseennast tundma- läbi selle ka joonistub välja valdkond, millega ta võiks pikemalt hakata tegelema.
2. Harjutamise etapp on see, mis mind praegusel eluhetkel kõige enam köidab. Nimelt kui inimene on enda jaoks välja valinud ühe valdkonna, mis võiks talle sobida ja kus ta võiks pikemalt toimetada, siis ta hakkab kindlameelselt ennast arendama selles valdkonnas (rõhutan sõna “võiks”, sest inimene ei pruugi ikka veel tunda, et 100% on see see ala, mis kõikidest võimalustest talle sobib”). Selle kohta on raamatus palju näited, kuidas teatud ala tippsportlased on selle alani jõunud. Paljudel polnud esimesest hetkest “seda” kõige õigemat tunnet, see tuli nö töö käigus.
3. Eesmärgi etapp on see koht, kus peale sukeldumist teatud valdkonda tekib inimesel kõrgem eesmärk, miks ta selles valdkonnas tegutseb ja oma panuse sinna annab. Osadel juhtudel tekib see eesmärk enne “harjutamise etappi”. Siinkohal me räägime eesmärgist, mis on suurem kui inimene ise. Intervjuudes tipptegijatega on välja tulnud, et eranditult kõik teevad oma suunda millegi/kellegi nimel, mitte iseenda pärast. Selline eesmärgi sõnastus ja tunnetamine annab jõudu ning motivatsiooni rühkida sinnapoole ka siis, kui tulevad rasked ajad.
4. ja need rasked ajad tulevad. Lootuse etapis õpib inimene püsti tõustma ka peale mitmeid kukkumisi ja ebaõnnestumisi. Tähtis ongi see kaugem ja tähtsaim eesmärk, millepärast ikka ja jälle tuletatab inimene endale meelde, miks ta selle tee endale valis ja miks ta seda teed peab ka edasi käima. Inimesed, kes loobuvad pigem kergekäeliselt ei pruugigi kunagi üheski valitud suunas kaugele jõuda. Sest rasketel hetkedel on ikka kergem võtta ette uus huvi või valdkond, milles hakata tegutsema. Aga sellisel juhul kõik need tegevused jäävad pinnapealseks. Just peale kukkumist ja uuesti tõusmist tekib sügavus ja mida sügavamale oma valdkonnas minna, seda rohkem õpib, et veel on palju seda, mida avastada.

Kuidas saan mina oma südikust arendada?

• Hakka vaikselt muutma oma mõttemaailma, et kõigepealt tuleb kohale ilmuda (näidata üles huvi millegi vastu) ning siis tuleb anne, mitte vastupidi.
• Sa võid olla mitmes asjas hea ja/või sind huvitavad mitmed valdkonnad. Üks hetk sa pead otsustama, millele sa hakkad oma aega pühendama.
• Järjepidevus, kui suund on valitud. Tähtis, et oleks soov saada valitud valdkonnas paremaks, kui olid eile. See tähendab igapäevast eesmärgistatud harjutamist. Lihtsalt jooksmas käia parema enesetunde jaoks on mõnus küll, kuid kui soovid jooksmisel areneda, siis pead seadma endale eesmärke, nt joosta kuu aja pärast parema ajaga kui täna, pikema vahemaa vms See on okei, kui mõndasid tegevusi teeme lihtsalt parema enesetunde nimel, kuid sinu valitud suuna tegevus peab olema eesmärgistatud.
• Vali teadlikult ülesanded, millega sa veel nii hästi toime ei tule. Inimloomus ühelt poolt tahab olla mugavustsoonis. Tipptegijad valivad teadlikult ülesandeid, mis aitavad neil arendada nende nõrku külgi. Samuti analüüsivad nad alati, kui midagi on valesti läinud. Nad õpivad vigadest ja ebaõnnestumistest.
• Loo omale rutiin ja rituaalid. Nt teatud kellaaegadel teed kindlaid asju (mis aitavad sul ennast valitud valdkonnas arendada). See lihtsustab pihta hakkamist, sest rutiinis ei pea aju enam mõtlema ümberlülitumisele, vaid ta teab, mis hakkab tulema.
• Muuda oma mõttemuster, et ebaõnnestumine on halb ja sea endale eesmärgiks arendada oma nõrku külgi (mida valitud valdkonnas on vaja). Imikud ja väikelapsed veedavad suure osa ajast, tehes asju, mida nad teha ei suuda- ikka uuesti ja uuesti-, ja samas ei näi nad seejuures tundvat ei piinlikkust ega ärevust. Vigadest õppimine on asi, mille vastu imikutel ja väikelastel ei ole mitte kui midagi. Suuremaks saades me õpime ära, et eksimine on halb. Tegelikult eksimus on võimalus õppida, kuidas asja õigesti ja paremini teha. 
• Leia ülesse oma kõrgem eesmärk, miks sa seda teed, mida teed. Selle raamatu valmimise käigus intervjueeritud edukatel inimestel oli kõigil mingi kõrgem eesmärk, kelle või mille pärast nad pingutavad oma valdkonnas. 
• Õpi minema sügavuti rasketest olukoradest läbi. Raskes olukorras vaata, mida on mul veel siit õppida? Ükski töö ega huviala pole nii pinnapealne, kui meile võib alguses paista- et õpin selle ära ja olengi tipptegija. Erinevad uuringud on tõestanud, et kulub ca 10 aastat aega, et mingis valdkonnas tipptegijaks saada ja sealt edasi saab valdkonda järjest sügavamalt uurida. Igal asjal on lõpmata palju tahke- seepärast ongi elu nii põnev ja igal valitud alal võib saada kogu aeg aina paremaks.

Miks üldse peaks südikust arendama? Kui sa tahad saada mingis valdkonnas väga heaks tegijaks, olgu see töövaldkond või hobi, peab pingutama. See pingutus ei pruugi alati olla raske. Pigem on asi meelestatuses. Ja õnneks räägitakse sellel teekonnal ka voo seisundist, sellisest tegemisest, kus kaob aeg ja ruum ning sa lihtsalt naudinguga sukeldus sellesse, mida teed. Usun, et parim ja efektiivseim viis on leida tasakaal pingutuse ja puhkuse/voo seisundi vahel. Raamat räägib ka sellest, kuidas hoida seda tasakaalu.

Kes aga tahavad kirjandust oma ande või õige suuna leidmiseks, nendele soovitan lugeda raamatut “Ikigai”. Ja ka see raamat näitab, et oma andeni saab jõuda läbi erinevate tegevuste- nendest tegevustest raamat räägibki.

Angela Duckworth “Südikus. Kirglikkuse ja visaduse jõud”- https://www.apollo.ee/sudikus-kirglikkuse-ja-visaduse-joud.html

Hector Garcia & Francesc Miralles “Leia oma ikigai”- https://www.apollo.ee/leia-oma-ikigai.html